Minu tervis

Täna hommikul läksin mina kohusetundlikult kella kümneks kooli ainult selleks, et teada saada kuidas loeng ära jääb kuna õppejõud haige on. Ka õppejõud nr kaks on haige. Seega läksin ma kooli aga targemaks ei saanud mitte üks põrm. No kas ei tee mitte tuju kehvaks? Kogu minu keha streikis täna kooli minemise suhtes, aga mina arvasin, et näitan iseloomu. Vot siis! Aastaid ja aastaid pean ma õppima oma kõhutunnet kuulama. Seniajani olen ma tõesti suutnud teda peaaaegu täielikult ignoreerida.

Praegu laamendab Eestitmaal gripp. Nii kuulsin ma raadiost ja eks ma olen ise oma silmaga viimsel ajal küllalt palju haigeid inimesi näinud (või siis mitte näinud - kodusolevaid haigeid õppejõude ja kursaõdesid). Minul on vaid ülikerge nohu nagu talviti ikka. Kui mõned peavalud välja arvata, siis ma ei mäletagi millal ma end füüsiliselt halvasti oleksin tundnud. Jah lodevust ja loppisolemist tunnen ehk praegugi, aga mitte haigust. See teeb mind natuke üleolevaks. Mina polegi haige- fafaa!
Istun praegu siin arvuti ees ja aken on pärani lahti. Loodan, et ma haigeks ei jää, et ei ole nii ülbeks läinud, et seniajani mind ignoreerinud haigused nüüd kratist kinni võtaks. Ähmaselt mäletan, et haige olla on ikka küllatki vastik :D

Täna nägin ma unes, et läksime perega Pariisi turismireisile. Järsku leidsime end mingis suures ja laias jões ujumas. Kaldad kõrged ja plaatidega sillutatud. Taamal paistsid puud ja maneristlikud skulptuurid. Tahtsin endast jõevees pilti teha nii, et taustaks jääks üks Merkuriuse skulptuur, aga näe, fotokas jäi maha. Hulpisime aina edasi, keset und mõtlesin, et kuidas me saame Pariisis olla, Seine'i jõgi ei ole kohe kindlasti nii selge ja puhta veega. Hulpisime veel ja avastasime siis, et oleme turismigrupi kokkusaamisele kaks tundi hiljaks jäänud. Noh, vees oli nii mõnus olla, et jätkasime oma leotamist...

Doris ütles, et unes ujumine tähendab haigeks jäämist. Äkki ma peaksin akna kinni panema? Võibolla jään muidu juba paranoiast haigeks? Hmmm.....Loodan siiski et mitte.

Ja kuidas on lood vaimse tervisega? Peaegu täisulik püha rahu on kadunud. Asemele on tulnud rahutus ja muutustesoov. Nii palju on valesti, ma ise olen igas mõttes täiesti toores. Tahaksin reisida, rännata, kolida, tööle minna, palju uusi asju osta, uusi tuttavaid leida jne jne. Ja samas tean mõistusega, et ega see suurt ei muuda - ma olen ikka see kes ma olen. Riided või elukoht mu olemust ei muuda. Aga see nõme rahutus ei anna asu.... Enda lohutamiseks saan kogemustele põinedes siiski öelda, et selline olukord on täiesti tavaline- iga aasta enne sünnipäeva kogunevad minusse kõiksugu pinged, millest vabanen alles peale aasta vanemaks (ja ehk ka targemaks) saades.

Ja tegelikult ma olengi tasapisi targemaks saanud. Minusse on kogunenud nii paljut. Vahel tunnen, et kõik elu saladused ja müsteeriumid saavad aja jooksul lahendatud. Mitte matemaatiliselt ja ka mitte läbi religiooni. Lihtsalt, kuidagi tekib mingi leppimine või mõistmine...Nii palju mõtteid ja avastusi. Ainuke häda on, et sellest on nii raske kirjutada.... sõnad lihtsalt ei väljenda seda. või kui väljendavad, siis on ehk hirm neid nõnda alasti olekus teistele näidata....