esmaspäev, oktoober 22, 2007

Kogu aeg ei saa seletada ja muliseda. Mõtted on juba välja öeldud sõbralikus seltskonnas inimeste keskel, kes muutuvad aina olulisemaks. Ja ma ei tahagi praegu tegelikult uhiuusi sõpru leida. Vanadega muutuvad vestlused lihtsalt üha huvitavamateks ja sisukamateks, kuid samas võib julgelt ka lihtsalt labaselt klatšida :)

Sellest, mida ma teinud olen, pole ka eriti rääkida. Elu lihtsalt lendab mööda, muud midagi.
Kuulan muusikat, loen raamatuid, käin mõnes loengus...Muusika läheb eriliselt hinge, nagu sügisel ikka ja unenäod tulevad viimasel ajal lausa mitmekaupa.

Võibolla ma nüüd mõnda aega ei viitsigi kirjutada ja hakkan siia toppima pilte, videosid ja teste...

1 ...kaja:

L ütles ...

Ma olen näinud küll kuidas sa siia piilud ja pettumusega tõded, et keegi pole kommenteerinud, mõtlesin siis et valmistan sulle rõõmu- näe, üks kommentaar. ja veel minult! Mõelda vaid, mihuke rõõm, eksole :D

Sa oled tore mu kallike,mõnikord ma küll ei mõista sind, aga nuh, ma ei mõista ka ennast (ja seda veel sagedamini), aga armastan end siiski üle kõige. Seega, armastan ka sind hoolimata "kõigest" :)

Näed, kui siiras ja spontaanne ülestähendus tuli....

Kalli-kalli