Keine panik

Viimane eksam homme, siis veel esseed ja saan jälle oma normaalsesse elujaatavasse ja relaxed ellu tagasi pöörduda. Ma virisesin eelmine sess siin ploogis neil eksamiteemadel liialt palju. Seekord püüdsin end tagasi hoida aga ikkagi: AAAaaaaaaarrrrrgggggggghhhhhhhhhhhh!

Iiveldama ajab kogu see info, mida pean oskama, mis määrab minu keskmise hinde ja minu järgmise semestri õppetoetuse saamise võimaluse.

Tahaks olla poolearuline, kellele kogu sess üle jõu käib. See oleks hea vabandus. Ma lihtsalt ei suuda.
Häda on selles, et suudan küll. Mul pole mitte mingit vabandust. Lihtsalt see enesepiitsutamine on räpane ülesanne.

Hästi, lähen üritan saada inimeseks. Prääniku asemel haukan õuna ja küll ma hakkama saan. Saan kindlasti, aga protsess on jube