rännukihk

Rännukihk ei ole kuhugile kadunud. Dorisega aega veetes ei möödu ühtegi päeva kui ma ei mainiks meie plaane minna Islandile, Kreekasse, Indiasse. need ei ole muidugi eriti realistlikud plaanid, aga kui kogu aeg korrutada, ehk saavad siis ka teoks. Veidi tõenäolisem on jõuda Haapsallu ja Kallastele, need tulevad järjekorras Islandite ja Kreekade järel. Kas me sinna kunagi jõuame?
kunagi ikka, aga kes teab millal? Meie ei plaaneeri ja me mõlemad oleme kaasaveetavad inimesed, mis tähendab, et initsiatiiv peab tulema kellegi teise poolt. peab olema keegi, kes võtaks käest kinni ja ütleks: "Tule!" Ses mõttes on lausa uskumatu, et me suutsime ikkagi Viljandis ära käia. Lootust on siis kunagi mujalegi jõuda :)

Õnneks on inimesi kes ütlevad "Tule!" Piret tahab minna Saaremaale. Ma ütlesin "jah!" Nii me siis läheme. hääletame, vaatame kas saame kohale. Põnev on muidugi see, et peale meie mõlemi zavoodi-õhtut on start lükkunud edasi eee... õige mitu tundi. Loodame kohale jõuda ja... ikkagi seiklus! Pühapäevani!