kõrvitsatasand

Tere kah! Istun mina siin raamatukogus, õppida ei taha, aga ära ka ei lähe. Internetimaailmas ka eriti midagi pole. Nii tulin ma lõpuks ikka siia bloogi lobajuttu ajama. No ma loodan, et kui ma siin raamatukogus piisavalt kaua istun, siis ei jää mul lõpuks muud üle kui lihtsalt veeeel üks kord oma konspekt läbi lugeda. Praegu on mul petlik mulje, et mina tean ju praegugi juba absoluutselt kõike. Kindlasti tuleb homme eksamil mingi katastroofiline üllatus. (Ühe hetkega on optimistist pessimist saanud).

Ma lobisen veel veidi ja lähen otsin endale siis ühe õpinurga. Raamatukogust ma väljuda ei tohi. Tegelikult saatsin ma juba appikarje SMS-i Dorisele.
-Mis teed?
-Lähen kohe varsti hambaarsti juurde.
No on lootust, et ta hiljem helistab. Muidu ma peangi tegelikult õppima.
Iseenesest on see kummaline kuidas iga ülikooliaastaga eksamikoorem on kergemaks läinud. Mitte materjali hulk või lihtsus, küll aga emotsionaalne koorem. Ma ei muretse üldse. Tegelikult kipub asi juba absurdini jõudma. Ma muretsen selle pärast, et ma üldse ei muretse :D

Nõndaks. Minu vastas istub üks krussis juustega suure nina ja prillidega noormees. Vahetame aegajalt pilke. Teised on tuimad ja igavad. Täpselt nagu minagi. Vihma sadas küll, aga olek on ikkagi lämbe ja kleepuv. Veepudel on juba tühjaks pigistatud. Selline ilm tuleks seadusega ära keelata. Minu organism on tõesti täiesti vegetatiivsele tasandlie taandunud. Ei ole intellektuaalseid mõtteid, ei ole meestega seotud mõtteid, ei ole ambitsioonidega seotud mõtteid, ei ole toiduga seotud mõtteid. Ainuke mõte on, et millal küll normaalne kliima taastub? Külm ja lörts ja pori ja tugevad tuuled :) Või siis variant kaks: millal saabub kuumarabandus, hallutsinatsioonid ja sellest tingitud loominguline palang. Eile olevat muidu maikuu kuumarekord purustet...

Tavaliselt muutun ma kõrvitsaks peale keskööd(erinevalt printsessist, kes muutub tuhkatriinuks) . Viimastel päevadel pole ma vahepeal inimeseks saanudki. Istutage mind veidi varjulisemasse nurka maha, kastke korralikult ja ma olengi õnnelik. Tegelen kõrvitsafilosoofiaga ja võtan õhuvanne. Sügisel muutun jälle inimeseks.