eile hommikul oli mul küll tore äratus

Eile hommikul oli mul küll tore äratus, ma ütlen. Panin endale äratuse kl 10ks et mitte liiga kaua magada. Minu kass tormab telefonihelina peale alati kohale. Lükkab kogu jõuga ust, ja voodis linade vahel ta ongi. Siis ta põrnitseb mind otsekui küsides, et kas ma ei kavatsegi üles tõusta. Aga mina tahtsin veel veidi mõnuleda. kass oli nii miilu-miilu. Hakkasin teda siis paitama. Ta oli veel miilum, ja veel ja veel. Võibolla ta isegi nurrus, ma olin unine ma ei mäleta. Silitasin kassi ja imestasin, et kuidas ta täna hommikul nii armsake on. Silitasin ja mõnulesin ja siis kargas ta mulle oma hammaste ja kahekümne küünega kätte kinni! Ma sattusin lausa raevu. Mõtlemine kadus, ma olin nii vihane, et...! Ma tean, et ta nii salakaval on, aga iga kord petab ta mu jälle ära. Üles ärkasin ma küll, jah.

Üleeile sain ma kokku Raini ja Lottega. Istusime maha Energia kohvikusse, mis oli nagu rusikas- silmaauku-koht ja viinakokteil maksis ka ainult 28 kr. Hämmastav! Siis istusime mingis saiakohvikus, siis käisime läbi Kuku-klubist, kus esimese asjana nägin Tartu linna pealt tuttavat nägu. Ja siis, kui kogu raha otsas, korjasime veel viimased veeringud kokku ja läksime mäkki: kohv ja friikartulid. Ja kui me enne rääkisime lihtsalt toredat liba-loba, siis mäkis, kus siis mujal, tuli teemaks tervislik toitumine, keemia, tulevik ja ulme, ja vaimuilm. Rääkisime tohutult sügavmõttelist juttu ja mul hakkas friikartulitest paha. Kas teie meelest on selline stseen pigem absurd või iroonia?

Aga eile oli mul ka tohutult huvitav. Ma käisin deidil, nii naljakas kui see ka poleks. Aga mingi dinner-muuvi asemel saime kokku Rahvusraamatukogus. Kohtusin mitte ühe, vaid nelja noormehega :D Ei läinud kohvikusse või riiulite vahele lobisema. Läksime hoopis seminariruumi, kus juttu ajas I.V. ja tohutult põnev oli. Oli veidi geeky, aga kuna ma üha imelikumaks muutun, siis sobis see mulle ideaalselt. Ruum oli täis poisse ja siis poole pealt saabus üksainus tüdruk, kes mind kogu aeg väga huvitatult jälgis. Ma olin uus tegelane selles seltskonnas ja see oli loomulik. Aga ta jälgis mind kohe väga põhjalikult ja mul oli juba kergelt ebamugav. Kui loengukene lõppes, siis tundis ta huvi , kuhu me edasi läheme, mis me tegema hakkame. Miks ta nii uudishimulik oli, ma ei saanudki aru. Kuni lõpuks selgus, et tegemist oli noormehe õega :D

Noormehega läksime mere äärde. Sest enne tormi tuleb ikka mere äärde minna. Kõndisime Rahvusraamatukogust kohe peaegu Pirita TOPini välja. Oli tore. Siis kõndisime linna poole tagasi. Tõusis tuul, hakkas sadama. Ei olnud enam nii tore. Aga me jõudsime siiski linna tagasi. Jõime hõõgveini ja saime sooja. Ja siis hakkasime teineteist põrnitsema. Väga intrigeeriv...

Ka Tallinnas võib hea tahtmise korral lõbusalt elada. Aga Tartu-igatsus on küll suur. Ma mõtlesin, et kuna ma pean nädala lõpus niikuinii Tallinnas olema, siis ma ei hakka Tartusse minemagi. Aga siis tulevad listikirjad ja igasugu asjad ja....ma arvan, et ma pean ikka täna selle sõidu ette võtma :)

Unes nägin ma Gert Helbemäed....tuleva nädala lubasingi pühendada bakatööle...Alateadvus näikse nõustuvat. Neljapäeval olin teatrimuuseumis. Lugemine-uurimine meeldib mulle tegelikult kohutavalt. Sõnad, tekstid annavad mulle mingit salapärast energiat, mis mu naeratama ja tänavaid mööda hõljuma paneb. On see lihtsalt rõõm tehtud tööst või midagi müstilist?