elasin jõulud üle

Hellõu. Mul läheb hästi, tänan küsimast. Olen paks ja laisk ja kogu aeg on pime. Küla peal räägitakse sellest, et ollakse liig palju söödud. Ei ole minagi just dieedil olnud, aga kõhuke tunneb end suurepäraselt. ei mingeid muresid. Söön, saan kõhu täis ja viie minuti pärast võin uuesti süüa, sööngi. Juhhei! Ja siis tulevad igasugused ja kiiduavaldused, et ma olen nii saledaks läinud :D (Noh, tegelikult olid need kiitmised enne söögiorgia algust). Just lõpetasin pähklite ja küpsistega, enne sõin liha ja kartuleid. Varsti võtan mõne mandariini :)
Liikuda muidugi eriti ei viitsi. Ilm on kole ja ebasobilik. Siiski olen ma minimaalselt ikkagi ka füüsiliselt aktiivne olnud. Käisin enne jõule emaga uisutamas, homme läheme perekondlikult bowlingut mängima, täna veetsime aega Kalevi SPA-s. Ujumisega ma ei tegelenud, aga treppidest ülesronimine on ju ka eneseliigutamine? Treppidest ronisin ma üles selleks, et torust alla lasta. Mina ja väikesed lapsed :) Vahepeal mõned vanamehed ka. Küpsemaid daame küll näha ei olnud. Täiskasvanud naisi nägin vaid korra. Mina daamiks ei kõlba, liig palju meeldivad mulle lapselikud lõbud :) Saun oli ka tore, pärlivann ja kosemoodustis ka. Loogiline ju, et ujuma ei jõudnud. Väsinud olen ikkagi. Saun on süüdi.

Jõulud? Olid täitsa toredad. "Täitsa" sellepärast, et jõuluvaimustust pole mul paraku enam aastaid olnud. Küll olen kogenud üha tugevamini jõulupinget, lausa jõuluängi. Käisime jõulude eel Kaarli kirikus kontsertil. Kõik oli ilus ja kena, aga mina mõtlesin terve aja sellest, kui võlts kõik tundub. Inimesed vajavad muinasjutte ja rituaale. Et oleks midagi oodata, et oleks vähemalt midagi kindlat ses maises kaootilises elus. Ehk on see põhjus, miks üldse pühi tarvis? Aga mina tunnen, et seesugused "ettekirjutused" on ahistavad. Olen rõõmus siis kui olen rõõmus, mitte siis kui peab rõõmus olema, st jõulude ajal. Ja kes küll see Jeesus selline oli, et tema sünnipäeva nii vägevalt peab tähistama? Samamoodi võiks ju üleilmselt tähistada näiteks Bhudda või ükskõik kelle sünnipäeva. Mul ei ole vaja jõulu või jaani. Minu jaoks on iga päev püha.

Oma jõulupaanika elasin ma siiski õnneks varem välja kui tavaliselt. Lained lõid pea kohal kokku kaubanduskeskuses, mitte aga enne pidulikku lõunasööki. Ses mõttes läks hästi. Kuigi ma paanitsesin näiteks kinkide pärast (tean isegi, et see on mõttetu), läks lõpuks kõik hästi. Läksin Prismasse ja ostsin kõik kingitused sealt :D Ma mõtlesin et ma suren kassajärjekorda, aga näete- ma elan! Üleüldse tundub, et eesti populatsioon kasvab jõulude ajal mitmekordselt. Täpselt nagu rändrohutirtsud. Lähed tööpäeval varakult poodi ja...kõik kohad on rahvast täis, kõik seisavad ees, parkimiskohti pole, kassajärjekorrad on meeletud, vajaliku kauba asemel laiutab riiulis tühjus....Õudust küll!

Ja siis küsitakse, miks ma jõule ei salli. Kõik lähevad lolliks. sellepärast ei salligi! Mina lähen ka lolliks. Perfektsionist minus võtab võimust ja üritab meeleheitlikult kõigile parimaid kinke leida, aga ei sobi see, sest selle kinkisin eelmine aasta, ei sobi see, sest see on igav, ei sobi see, sest see on liiga kallis. Kägistasin siis lõpuks perfektsionisti ja otsin dušigeele ja kindaid. Armastust ei saa niikuinii esemetes kinkida. Armastust ei saa ka kord aastas kinkida. Loodan, et asjaosalised seda teavad. Tundub, et teavadki, sest keegi pettunud nägu ei teinud, kuigi mina küll nende mannetute kinkide tõttu seda kartsin. Kõik sõid sõbralikult verivorsti ja nagu te võibolla teate, täis kõht teeb inimesed leplikumaks (hea et kingijagamine enne õhtusööki ei toimunud :))
Eriti hea oli veel seegi, et külla läksime meie ja kogu askeldamine jäi venna ja vennanaise kanda. Egoistlik küll, aga mul oli selle võrra jälle vähem stressi :)

Jõululauas kiskus asi jällegi tuliseks. Küll vaidlesid tädi ja isa, küll vend ja isa. Ja kära aina kasvas ja kasvas. Küll see leedu veri on ikka kuum...Peatähelepanu oli neist totratest vaidlustest hoolimata ikkagi Annal. Küll ta ikka on ilus ja nunnu ja seltskondlik. Tähelepanu talle meeldis. Mis sest, et alles 4-kuune, ikkagi Lõvi ju :)

Näib, et olen jõulud üle elanud. Eks see leedukas :) ajab minugi vere keema, aga ma üritan hakkama saada. Iga aastaga muutub see tegelikult üha lihtsamaks. Olen vaimselt tugevam ja iseseisvam :)

Nüüd polegi muud kui hakata valmistuma järgmiste jõulude üleelamiseks. Siiski, sinna on veel küllaga aega. ehk olen järgmine aasta veel paremini kohastunud :)
Nüüd on oodata aastavahetuse tralli. Plaane mul ei ole. Olen seda ikka vaikselt veetnud. Järjekordne must-be pidu, mida mina küll kohustuslikuks ei pea. Olen plaanideta. Kui keegi midagi välja pakub, olen rõõmuga nõus. Kui ei, siis eks lähen peale ilutulestiku magama :)

Praegu veel magama ei lähe. Kallid ja musid :)
Uusaastal vaatan ellujäänud üle :)