Laupäevast

Üleeile oli mul tore. Olin eriti tubli ja seltskondlik. Suutsin oma laiskust natuke vähendada ja jõudsin minna külla Rainile ja tadaa - isegi Helikaga öökluppi lollitama. Raini juures oli tore. Rääksime juttu, vahtisime pilte, jõime mingit odavat pisangi, mis mul küll pea koledasti valutama ajas, aga sõnajõe ilusasti voolama pani.

Siis tõttasin koju, mukksin ja mugisin kiiruga, läksin Helika juurde. Saime Kutiga Panoraami sõita. Oeh, oli see vast sõit! Ma ei taha olla kriitiline, igalühel omad arusaamad. Ütleme nii, et Liisil oleks selles autos oi kui paha hakanud. Minul oli korraga hirmu - ja põnevustunne. Jah, tore oli istuda autos, mis kiirendas ühest rohelise valgusfoorgia tulest punase tulega valgusfoorini, ja mis vahetas sujuvalt ja nõtkelt sõiduridasid, aga...Selline tegevus on ülbe ja edev ja kui ehk mõnele inimesele on see muljetavaldav, siis minule käiks selline asi küll pigem närvidele. Autot juhtides olen ise uimane muna, vabandan erksamate autojuhtide ees, aga see ei tähenda, et tuleb pöörava rea peal minust ette ronida, et kaks sekundit hiljem punase tule ees passida. Kogemus on näidanud, et neid möödasõitjaid näen ma enamasti järgmise valgusfoori ees seismas ja närviliselt gaasiga mängimas. Kiirustate hauda?

Tegelikult thatsin ju ikkagi peost rääkida, sest midagi sellist näeb harva :D istusime veidi Helikaga, rääkisime juttu. Siis tuli mingi oranž mehike ja kutsus tantsima. Teise kutsumise ja Helika taganttõukamise peale ma läksingi. Mees haaras enda alla veerand põrandast. Vehkis kätega, vehkis jalgadega, virutas mõnele liiga lähedal olevale naisele või mehele. Ise tegi eriliselt entusiastlikku nägu. Vaatasin talle silma. Vist ei olnud laksu all. Tuleb välja, et "segaseid" inimesi, st meiesuguseid on siiski piisavalt. Tuleb välja, et on isegi liiga segaseid. Tantsisin veidi ja tulin siis ära, sest see mees oli tantsupõrandal lausa ohtlik :D Helikal oli see-eest lõbus jälgida ja eks minulgi oli algul naljakas.

Hiljem tantsisime kahekesi kuni tuli mingi kari mehepoegi, kes samuti hullumeelselt tantsu vihtusid. Meid kaasati sellesse üritusse. Küll vahetasid need kas meest partnereid (mind ja Helikat) küll tantsisid omavahel. Edvistamist ja tants-flirti jätkus siingi. Meie jäime siiski tahaplaanile, sest poistele meeldis rohkem omavahel miilustada :D Noh, Helika sai siiski ühe kolmanda samast kambast endale 10-minutiliseks austajaks.

Siis tuli lavale Singer-Vinger ja Hardi võttis laulu üles. Minul oli tore ninnunännu sisse veidi paremat muusikat kuulata, aga kahjuks Helikat see bänd eriti ei köitnud. Varsti sai aga jälle tantsida. Uusi austajaid paraku enam ei tunud. Keskendusime teineteisele. Kuna meil oli nalja juba küllaga saanud, tulime varakult ära. Telefonitaksod olid hõivatud, tänavataksosid Helika ei tahtnud. Nii ajasime üles Helika ema ja saime lõpuks ka koju. Lühike, aga lõbus laupäevake.

ja muust elukesest veidi hiljem ehk...