prussakas ja budistlikud mõttealged

Läksin mina pissile, istusin mina potile ja mida ma näen? Toru peal seisab üks prussak, kes mõtleb, et ta üksi on. Muidugi ma ehmatasin veidi. Pissil olen ma harjunud ikka üksi käima ja mulle tundus tema kohaolek veidi ebaviisakas. Pealegi, ma pole teab mis aeg enam prussakat näinud.

Aga seal oli, vaatas mulle otsa ja liigutas armasati oma tundlaid ega kavatsenudki kuhugi põgeneda. Ja mina ei saanud teda ära lömastada. Kas oleksin pidanud? Mingi heldimuse tulemusel tundus ta mulle isegi nunnu ja...ikkagi elusolend ju. Dilemma missugune. Terve elu oled näinud, kuidas prussakaid ja sääski ja igasugu putukmutukaid tapetakse ja see on nii normaalne, et inimesed isegi ei mõtle sellele. Aga minul, ullikesel, on neist kahju. Ja siis ma mõnikord tapan neid, sest nii on kombeks ja teinekord mitte, sest see on ju ikkagi tapmine. Ja ükskõik, kas ma tapan neid või mitte, ikka on kuidagi valesti.

Täpselt samamoodi nagu joodikutele raha andmise ja muu sarnasega. Ta joob selle niikuinii maha, ära anna talle midagi, ütleb mõistus. ja siis ma ei anna ja lähen oma teed ja mõtlen, et äkki tema tahtis selle raha eest tõesti bussipileti või piruka osta. Ja siis ma teinekord annan raha ja mõtlen ülejäänud päeva sellest, et tegelikult läks ta ikka odekolonni ostma. Midagi sarnast, nagu Liisiga oli. Kas pole elu mitte keeruline, kui juba sellised pisasjad mõistuse krussi keeravad?


Siis ei tasu üldse budistliku filosoofia poole vaadatagi, sest asjad lähevad üha keerulisemaks. Oled liblikas, kelle tiivalöök toob tormi. Olgu, oleme kõik ebatäiuslikud ja teeme rumalaid asju ise seda endale teadvustamata. Aga siis, kui mõtlema hakata, tuleb välja, et sa oled teinud hirmsaid asju ka täiesti teadlikult. Ja üks sõna või tegu võib valla päästa kes-teab-mille....
Kui juba üks prussak mind nõnda mõtlema pani...

Oi, ma tunnen end viimastel päevadel nii nõmedalt. Tahaksin jälle tohutult vinguda. Mina, see on ebatäiuslikkus kuubis! On loll lootus, et minust saab ehk kunagi asja. Kunagi, kui ma õpin enne tegutsemist mõtelma :) Kunagi, kui ma õpin end distsiplineerima ;)

Aga seniks siis rumalad naljad ja grafomaania!
Muide, selline muusika aitab rahuneda ning end veidi vähemnõmedana tunda :)