võltskevad ja lollid mõtted

Mind on tabanud tõeline kevad ja see pole teps mitte hea. Sest, issake küll, on ju alles jaanuar! Mis siis, et jaanuari eelviimane päev, aga ikkagi. Ja isegi veebruar on kevad-südames tundeks liiga vara. Tegelikult see pole mingi õnnis armunud olemine või videvikku unistuste sosistamine. See on proosaline väsimus-kontides kevadtunne.

Uni tuleb kell 4 (kirjutan praegu siia, et mitte tukkumu jääda) ja minu hästi väljaarendatud rõõmsameelsus tahab lõhkeda nagu seebimull. Ehk siis plaaniline depressioon. Tavaliselt tuleb ta ikka millalgi sõbrapäeva paiku. Aga kui ilmad on nii vedelad ja imalad, siis on ka see depressioon ettepoole nihkunud. Noh tore, saab asja kaelast ära. On jah tore. Aga ma arvan et päris-kevade saabudes tuleb uus masendus. Aga milleks topeldada? Ühestki on liiga palju.

Eile kõndisin Tõnismäelt sõdurisammul koju ja masendus ei jõudnud nii kiiresti järgi sibada. (Läinuks ma trolliga, oleks ta visalt kannul püsinud.) Sain temast mõneks ajaks lahti :) Aga uni oli õhtupoolikul sellevõrra veel pealetükkivam. Minu ajutine ööelu on vist otsa saanud. Vahepeal oli mul raskusi kl 12 magamajäämisega. Tegelesin mingite mõttetute asjadega ja kuulasin, kuidas Liis oma voodis magada püüab (klahviklõbina ja laualambi valguse kiuste). Eile tahtsin magama minna kl 7. Nii vara ei saanud, tuli toimetada, aga kl 10 vajus silm looja mis looja. Ja ärkasin ma kl 7 värske ja puhanuna. Nagu mingi vanainimene :)

Liis ka ükspäev kurtis, et ta hakkab vanaks jääma. Temale on ta enda arvates tekkimas Pensa-pugu. Noh, selline tore pallikujuline kõhuke, mis algab täpselt värvli alt :) Aga kui mina vastasin, et minul on ju juba ammu seesamune brõlõlõmps, siis kostis Liis, et see on hoopis midagi muud. Mina vahet ei tee, aga Liis ütleb et brõlõlõmps algab kubemest ja pugu algab naba juurest. Kolmas kategooria on rasedus, aga seda me kogenud (veel) ei ole NB: eelnev oli väga oluline info!

Liisiga on meil alati aktiivne mõttevahetus. Täna leidsime lahenduse, kuidas suurendada lugemust meeste seas. Asi on väga lihtne - lähen raamatukokku tööle ja hakkan kandma avara dekolteega pluuse. Siis tulevad kõiksugu mehed, kes muidu raamatukogus ei käigi, raamatuid laenutama. Ja kuna mina hakkan kõigilt pärima, et kuidas laenutatud raamat tundus ka, siis ei saa nad lolliksjäämise kartuses raamatut lugemata jätta. Ja lugemus paranebki. Kuigi on karta, et põhiklientruur moodustuks pervertidest...Hmmm....Ma veel mõtlen sellele....

Aga Liisil on teised plaanid. Ütles teine, et kui temast androloogi ei saa, hakkab velskriks. Tema, erinevalt teistest, ei lähe praktikale mitte Soome või Tallinna, vaid kuhugi kolkasse. Näiteks Paidesse, mis on minu suvisest korterist u 30km kaugusel. Kui Liis seal on, siis jätkub meie trall ja ma ei suregi kubusesse. Kuna sealkandis erilist bussiühendust pole, hakakb ta tegema öövalveid ja suures kurnatuses magab kogu aja, mil peaks patsientidega tegelema. Ja nii saab temast arsti asemel heal juhul hoopis 6-aastase arstiõppe tagajärjel sanitar. Aga ta ütleb, et see polegi oluline, sest seal Paides on kõik puha võõrad inimesed. Teine lugu oleks aga Haapsalus, kus iga teine vanatädi on Liisi vanaema sõbranna või vihavaenlane :D

Uni läkski ära. Lobiseksin veel mitu head detsimeetrit, aga pean hakkama teatrisse sättima....
Tuleb ju ikkagi ilus olla:) Siis vaatavad ju kõik mind, mitte etendust. Haa!
Kuigi Liis soovitab ilus olemise asemel tähelepanu püüdmiseks hoopis krooksuda (see tuleb mul tõesti hästi välja).