et lasteks me muutuks taas...

Sõitsin bussiga rõõmsasti Tartu poole. Kas just rõõmsasti, aga ega ma just õnnetu ka polnud. lihtsalt rahulik. Minu ees istusid mees ja tema tütar. Natukene sai tukkuda, natuke lihtsalt mõelda. Siis hakkas tüdruk üle tooli minu poole piiluma. Vaatasin otsa ja naeratasin. Ta vaatas otsa ja naeratas. Siis piilus mind tema nukk. Natuke veel ja sõprus saigi sõlmitud :) Tundub, et pole midagi lihtsamat. Miks siis täiskasvanutega nii raske läbi on saada?
Ta näitas mulle oma asju ja rääkis veidi oma elust, jutu käigus sain teada, et ta on 4-aastane. Ma ei mäletagi täpselt mis me üksteiselt küsisime ja mida vastasime, aga sõprus edenes meil hästi kogu reisi jooksul. Tüdruk hakkas rõõmust vahepeal kilkama ja siis ei olnud ma enam ainuke, kes heldinud oli. Eks ta ütles neid lapselikke asju, mis täiskasvanuid ikka kergelt ja heasüdamlikult muigama panevad, panid mindki.

Emainstinktid lõid välja? Ei, siiski vist mitte. Lihtsalt lapsed on toredad, siirad ja nende käes on tõesti kõik lapsemäng. Muidugi on paljut, mida lapsed teha ei oska/suuda, aga tähtsad asjad, inimestega läbi saamine, tingimustega armastus, siirus jms õnnestub lastel küll paremini. Kas ka omavahel, ei tea. Küll suudavad aga lapsed oma rikkumatuses neist vanemates inimestes soojust ja rõõmu tekitada. Järjekordselt tekib mul küsimus, mille nimel need "täiskavanud" küll pingutavad? Mõttetud asjad, mõttetu maine, liiga palju muretsemist ja analüüsimist. Lapse moodi avatud ja siiras oleks parem inimesele endale ja eks teistele tema ümber ka.
Olgu, lapse silmaring on ilmselt kitsam kui täiskasvanul, ilmselgelt on tal vähem kohustusi, vähem kogemusi ja pettumusi, aga ikkagi.....saaks ehk kuidagi ühendada täiskasvanu ja lapse parimad omadused? Kas inimesed muutuksid paremateks? Kindlasti. Võibolla oleks elu üks suur ilus mäng. Majandus kukuks kokku ja eiteamisveel, aga kas see oleks tingimata halb?
Muidugi lapsed ja lapsemeelsed ei saaks maailma valitseda- tekiks kaos. Ometi, natuke rohkem laste moodi olla tuleks ainult kasuks...

kuid haigetes lastes on taevalik usk
et elu on elamist väärt
ja meil ei ole neilt midagi küsida
meie ei mõista nende keelt
elavad laibed, nagu me oleme
kahe jalaga maas
ja annaks jumal et siis kui sureme
lasteks me muutume taas

--Kosmikud - Haiged lapsed--