preili Iroonia tegutseb jälle (4. lõigus:) )

Hommikud passivad mulle palju paremini. Viimati vingusin ilma üle. Täna on ka kehv. Isegi vihma sajab. Ikka on pime ja lumetu, aga kohvi aitab. Ma võiksin end isegi, et särtsakaks pidada?
Ja mis mul öelda oleks? Endielt suurt midagi, aga siiski: kõik mida ma eile tahtsin öelda, jäi kirjutamata, sest ma võimetu olin. Liis küll natuke kirjutas, aga minu vaatepunkt on ju ka oluline :) eksju?

reedest. Õigemini reede õhtust. Minni ja Anneli kutsusid külla. Läksime õigeks ajaks kohale ja tervituseks öeldi: "Sina! Mida sa siin teed?" Tuli välja, et peo algusaeg oli tunni võrra edasi lükkunud. Olgu, proovisime mõne aja pärast uuesti ja läks õnneks :) Ega minu jaoks see kellaeg eriti oluline polnudki. Põnev oli näha aga Minni ehmunud nägu kuivõrd ta oli "teolt tabatud" - koristas. Vabandused olid siiski üleliigsed, Minni. Kõik oli korras ju. Ronisime tunniks jälle korruse võrra ülespoole. No problem!

Pidu ise? Viin ja vein. Natuke küpsiseid. Seltskondlikud rotid, natuke twisteri mängimist, palju fotokaga klõpsimist, ja eelkõige purjus inimesed. Õumaigaad, mis lõustu me digikasse püüda suutsime. :D Tore oli. Minni oli selline, nagu ta ikka on. Doris ka. Ülejäänud kolm vist samuti.
Mingi hetk sai see lõbu otsa. Ronisime jälle oma tuppa tagasi. Veini mõjul oli minusse ja Liisi veel küllat huumorimeelt jäänud. tegime nalja edasi ja....asi lõppes sellega, et ma lõhkusin kuidagi Liisi trussikud ära. Urr! :D Ma ehmatasin küll ära, aga iseenesest on see nii naljakas.

Laupäeval tekkis meil briljantne plaan. PLANEERISIME. Otsustasime Liisi ja Dorisega Pöffile minna. Liis eriti ei tahtnudki, aga tuli ikka. Läksime korralike inimestena pool tundi varem kohale, ostsime piletid. Jalutasime ringi kuni alguseni kl 11. Siis läksime tagasi ja selgus, et film lükkub tunni võrra edasi ja....need kel veel piletit pole, saavad tasuta sisse! No kuhu see kõlbab? Muidugi olin ma päris vihane. Doris ka. Et ikka preili Iroonia end meie ellu segab. Olgu, otsustasime siis sööma minna. Saime Illekast oma pannkoogid kätte. Sõime kiiresti, et ikkagi filmile õigeks ajaks jõuda. Tormasime Jaani kiriku (ehk kino) poole, kusjuures Liis tegi ilusaid tantsiskelvaid liigutusi, et mitte auto alla jääda :) Jõudsime kohale ja....film jäi üldse ära. No tõesti braavo, Iroonia! Olgu, sel hetkel oli kõik juba päris naljakas. Üleüldse on täis kõhuga inimesed leplikumad kui need, kel nälg. Hea siis, et me seda uudist näljasena teada ei saanud :)
loo moraal? Me EI PLANEERI! kui planeerida, siis on P-s! Nüüd on mul ära jäänud filmi kompensatsiooniks pöffi kinkekaart. Mitte mingil juhl ma ei planeeri. Hüppan mõnele seansile ja kõik!

Pärast ärajäänud filmi saime raekoja platsil veidi noorsoo kombel hängida. Dorise kursavennad tulid ja tegid nalja. Siis ronisime Illekasse tagasi ja jätkasime oma mõttetut eksitentsi. Vahepeal sai nalja :) Aga Liis näis end humanitaaride seltskonnas veidi võõrana tundvat ja ma otsustasin, et ega minagi päris oma ei ole. Läksime siis hoopiski koju. Koju ja magama!

siis tuli pühapäev,
nüüd tuli juba esmaspäev kah....