Nõndaks. Mitu päeva ja ei ühtegi sõna bloogi. Ma vabandan, aga mu mõtted ja energia on suunatud mujale. Üritan nimelt oma eksameid sooritada. Ausalt öeldes on see tüütu ja ma eriti ei viitsi. Teisalt on mul jällegi peale tulnud omapärane hasart. Kus on minu võimete piir? Kuu ajaga viis rasket eksamit ja kolm esseed pluss arvustus on imelihtne? Kindlasti mitte. praegu on siiski tunne, et saan hakkama. Mnjah, möödas on üks eksam, valmis pool arvustust. Olen veel üsna mahlane sidrun (vastukaaluks tühjakspigistatuse tundele sessi lõpus).
Ja mida ma praegu teen? Ärkan üles. Ainult kaks ja pool tundi ja minust hakkab asja saama. Tõusin koos Liisiga kell kaheksa hommikul. Tema läks eksamile ja mina viisin pesud masinasse. Siis lugesin ühe artikli, siis mängisin arvutimängu, siis jõllitasin arvustust..
Natuke veel, tassike kohvi ja minust saab inimene, kes loeb kõik need muusikakultuuri kohustuslikud artiklid läbi, söövitab mällu klassikalise muusika heliloojatelt alates Palestrinast kuni Pärdini. Lähen panen pesu kuivatisse ja hakkan inimeseks.
Kui ainult nii pime ja vihmane ei oleks....
7 ...kaja:
Tere sidrun.
Mina olen kaa yks tsitrusfrukt, selline oranz ja ymmargune aga v2iksem kui sina, vahest hapu ja vahest magus, mahlane suurema osa ajast kui mind just kylmkapi tagumise seina vastu ei panda tykiks :D
Sa oled nii tubli ! mina n2iteks kaagatan pool hommikut ringi enne kui must mingit asja saab. Ja esseesid ma ei suudaks yldse kokku pl2tsida :S eksamiteks 6ppida kah ei viitsiks.
Palju j6udu, viitsimist ja edu.
Muus osas veidi armastust :P (liiga palju ei saa, muidu l2hed ylemeelikuks k2tte :D)
oi ta on meil niigi selline ülemeelik ja meeletu tüdruk :) aga tubli on ta kah jah tõepoolest! :)
mina olen sidrun või muu tsitruseline, eelistatavalt apelsiiin või greipfruuut
Mina olen ploom, kellel südameks kivi.
Erinevalt teist olen ma hommikuti väga vilgas, aga pärastlõunal kipun uimerdama :P
Sellega olen ma nõus, et pimedus sakib sajaga. Sellepärast ongi sügisene sess nii masendav.
Igatahes jõudu ja edu ja head põrumist!
PS: Kuidas renessanss ja barokk läksid=
mitte küll vaid selle posti kohta, aga...kummaline, lugesin Sind üle väga pika aja ja ehmusin. tundsin ära miski, mille jaoks ehk sõnu ei olegi. tundsin ära Su sõnas ja sõnades, midagi kriipivat, kiledat, valustuttavat. ei, mitte Sinu mõttes, kui võin endale lubada niiviisi öelda, ise siiski mõistmata Su mõtteid, vaid põhjusel, et Su mõtted siin ei tundu tegelikud, ehk lihtsalt pelgalt olemise varjuks, just sõnades, neetud täheseades, mis kummitab ka selleta, kummitas ka enne Sind ja kõikjal, kuid Sinu sõnades eriti, ja ridade vahel, nende mõtete taga. ning mõtlen, et on kummaline, et Sa ütled asju nii, aga siiski...on tajutav, miski nimetu, mida leides võpatan ja ärkan sellest...reaalsusest. ning siis, kui mõistsin, ja aru sain, et Sulle oleks vaja seda ütelda; et see öö teist viisi kesta enam ei saa, üritasin leida Su meiliaadressi. ent seda ei leidunud siit lehelt, selles hetkes, minu jaoks, ja järelikult ei olnud vajagi. nii jäägu seia mu sõnade riismed sellest kohmakast mõttest, mis oli määratud nendel helendavail ridadel Sinule kirjana, sest sedasi on saatus seadnud. ja ehk on asi hoopis sessis - kindlasti Sa mõistad, kui niiviisi ütlen.
muutun pikaks, venivaks, subjektiivseks ja lõpuks pateetiliseks - paratamatus.
i'll be back.
for more.
greta kindlasti mõistab :) tema on seesuguste asjade mõistmises väga osav! Mina seevastu ei saanud midagi aru, küllap seetõttu, et see polnud ka mulle mõeldud, ainult niipaljukest lugesin välja, et... tundsid ära greta mõtted ja et greta mõtted pole tegelikud, vms :D aga jah, sess on küll jah ...
ei mina usu et ka greta sellest aru saab
kallis punkt,
eks tegelikult ju nii, et mõistmine toimub ikka läbi indiviidi. ta mõistab läbi iseenda, seda mida ta tahab ja oskab mõista. Sõnad aitavad, aga tunnetamine on ikkagi märksa parem. Aru saamine läbi südame, mitte läbi mõistuse.
Ma ei tea, kas see mul ka õnnestus, aga ma loodan, et ma vähemalt aimasin
Sinu läkituse sisu....
PS: kes otsib, see leiab :D
Postita kommentaar