rinnaeksam

Rinnaeksam e. kuidas Greta unenäod aina hullemaid tuure võtavad

Mul oli see va e-eksam. Eksam nägi välja nii, et auditoorium oli paksult rahvast täis ja igaühele oli kaks küsimust antud, millele auditooriumi ees vastama pidi. Kõigepealt tuli küsimus paberilt maha lugeda ja siis sellele suuliselt vastata. Kõigepalt anti küsimused ja siis jäi natuke aega materjali uurida. Minu laud oli paksult konspekti pabereid täis. Kuskile sinna vahele oli kadunud mu küsimuste leht. Siis tuli muidugi minu kord vastata. Lehte ma üles ei leidnudki ja üritasin siis peast küsimuse ette lugeda, enam-vähem ma ju mäletasin. Selline peastlugemine ei tulnud aga kõne allagi, sest küsimus pidi täpne olema, sest vastasel korral ei saa vastus ka täpne olla. Lugesin peast oma küsimuse ette ja proovisin vastata. Piilusin konspekti, aga abi ei olnud. Null! Mingt normaalset vastust ei tulnud, seisin klassi ees ning tundsin häbi ja kohmetust. Siis tuli õppejõud ja hakkas mu rindu käperdama. Rääkis sellise magusa perverdi häälega: "Noh las ma katsun, need on nii head ja pehmed" Ma ei teadnud mida teha. Sellist asja polnud minuga kunagi varem juhtunud :D Õudne oli. Ja minu tuttavad tagumistes pinkides itsitasid ja itsitasid. ma ei teagi kas õppejõu, minu või kogu jabura situatsiooni üle.

See video peaks teemasse minema....



Papagoi, papagoi!

Nägin sellist und ka, kus ma olin kahe väikese lapse ema. Üks oli umbes pooleteistaastane, teine oli kahekuune. Mul oli mees ka, aga mina ihalesin mingit tõmmut paaripäevase habemega noormeest. Olime kuskil rahva seas ja vaatasime teineteisele vägagi üheseltmõistetava pilguga otsa. Siis kadus kahjuks to noormees ära. Mina jäin oma laste ja mehega. Järgmisel päeval pidin ma kuskile teise linna minema. Mees jäi koju, aga lapsed võtsin ma kaasa. Kui ma kodulinna tagasi jõudsin, hakkasid ümberringi lapsed milelgi peale kilkama. "Papagoi, papagoi!" rõõmustasid lapsed. Vaatasin selja taha ja seal istus Eric laste mänguväljakul turnimisredeli otsas suures kirjus papagoikostüümis. Eric oli ühtlasi minu mees. Mu vanem laps jooksis issi poole, noorem jäi mulle sülle. Siis tulid Tiina ja teised tuttavad, keda ma polnud kaua aega näinud. Nad imetlesid mu imikut(nad polnud mu lapsi üldse näinud) ja küsisid mu käekäigu kohta. Samal ajal nägin toda noormeest oma sõpradega. Andsin oma tite kellegi kätte ja jooksin noormehe juurde. Nüüd hakkasime otsima kohta, kus ma abielu rikkuda saaksin. Üllatus, üllatus - loomulikult oli parim paik 37. keskkool. Klassidesse me ei pääsenud, proovisime siis leida mõne tühja garderoobi. Sinna ka ei saanud, sest need olid nii väikesed, et mahutasid ainult ühe klassitäie laste kingi. Lõpuks jäime lihtsalt koridori. Lootsime, et laud varjab meie siivutused. Asjad kiskusid juba kuumaks, aga siis läksid meist mööda algkooliõpilased. Tõmbusime üksteisest eemale. Abielu jäi rikkumata....