sinki, šokolaadi, alkoholi: puhkus ja paisumine

Nõndaks. Neljas jaanuar juba :) Uus aasta on seega juba täies eluhoos. Aeg kihutab ja jätab maha mälestusi. Viimasest ajast jääb mõndagi meelde, ma loodan. Kui niisama ei jää siis....selleks mul bloog ongi.

Krissu on külas ja see tähendab muidugi rohkem melu ja meelelahutust. Mul on lausa selline eelhäälestus juba. Kui Krissu tuleb siis...teeme seda ja seda ja seda :) Ilmad on muidugi kehvad ja peale pimeduse ja vihma seal väljas suurt ei ole. Jõulud on läbi, aga söömine-joomine käib täies hoos: liha, sink, šokolaad, alkohol. Seda kõike ikka minimaalselt kümme korda päevas. Ja õppimine? Ei kommenteeri :)

Peale söömise on ka ikkagi midagi tehtud. On piljardis ja saunas käidud. Saunas oli mullivann, kus me viiekesi tsillisime ja vatsad ribadeks itsitasime. Tegin natuke ka siivutuid pilte, aga tsensuurikomisjon hävitas neist enamiku. Vot siis. Stseenid jäävad mällu, mitte paberile. Ongi veidi põnevam :) Fantaasia tuleb ju vaid kasuks. Arvake kõik, et toimus hull orgia ja eiteamisveel. Tegelikult......

Käisime ka uisutamas. Uskumatu, Krissu, endine iluuisutaja pole oma kuus aastat trenni teinud ja ikkagi. Milline vaatepilt. Kolmekordseid meie auks ei hüpatud (selleks olevat vaja ikkagi korralikku treenituse astet) küll thti aga kõiksugu muid kauneid piruette ja naljanumbreid. Küll iluuisutamine on graatsiline ala. Ja nagu mu ema ütles: ilus on vaadata kuidas inimene oma keha valdab.

Tahan ka trimmi saada, aga olen liiga laisk. Ei saaks öelda et minu ilusamaks ihalemine oleks seotud uusaasta lubadustega, aga uuel aastal mingi mõju vast siiski on. Tunnen end ja tean oma püsimatust. Kõige kauem kolm nädalat ja siis kõik. Hoolimata sellest mõtlen jälle: hakkaks tervislikult toituma, vett jooma ja trenni tegema. Jee rait! See tervislikkuseiha on ikka seotud jõuluorgiatega. Mõistus annab juba märku, et lihahimu (singihimu :D) tuleb hakata taltsutama. Noh, samas....kohe algab sess, mis tähendab ühikaelu jätkumist riisi ja makaronidega. Kui hästi läheb, saab lisandiks ketšupit ka.

Aastavahetusel käisime Liisi ja Krissuga Hollywoodis. Nüüd on jälle klubitamiseiha pooleks aastaks kadunud. Aeg-ajalt pean ma ikka klubis käima, et enesele meelde tuletada kui mõttetu see on. Tantsida mulle muidugi meeldib, aga muusika on minu õrnade kõrvade jaoks liiga vali, alkohol liiga kallis. Ning nagu ma aastavahetusel väga hästi selgeks sain, on väga kurb klubis täiesti kaine olla. Veel hullem on kaineks saada, aga täpselt nii läks. Kui muidugi ühest smirnoff ice'st üldse saab švipsi jääda.

Nalja sai sellegipoolest. Kui klubis on palju kiimalisi väljamaa mehi, siis mõni neist märkab kindlasti ka meid. Seekord siis kaks italjaanot. Mütsiga Claudio ja mingisugune mustanahaline, kelle külge Liis nagu kleebitud sai. Huulipidi siis :D Mina tantsisin Mütsiga hullumeelseid tantse, heast maitsest jäi see asi vast kaugele, aga sellest pole ma küll kunagi hoolinud. Peaasi, et nalja saab! Rõhutan veel kahekümnendatki korda, et millekski enamaks kui üheöönaljaks need minu klubilised meestutvused ei kujune. Eriti itallaastega :S

Pidasime klubis päris kaua vastu. Minu jaoks oli see rekord. Taluvuse piir sai ületatud. Millegipärast arvasid klubi DJ'd, lisaks valjule muusikale peab mingit eriti nõmedat pininat laskma. Narkojoobes inimesetele läheks kindlasti peale. Aga teised? Kui ma 1. jaanuaril kella poole nelja ajal õhtul ärkasin, pinisesid mu kõrvad ikka veel. Öök.

Koju saime me muide esimese trolliga :) Ses mõttes on tore, et ööklubi nii kaua lahti oli. Ei pea kulutama taksole või riskima ohtliku jalgsimatkaga kesklinnast mustamäele. Ega taksosid saada ei olegi - linna pidime ka trolliga minema, sest taksodele olid ligi pooleteisttunnised ootejärjekorrad. Õnneks läks kõik siiski hästi, sest jõudsime pilgeni täis trolliga, kus rahvas ebatavaliselt lõbusas meeleolus sumises, veidi enne keskööd Vabaduse väljakule. Siis vaatasime ilutulestikku ja hiljem läksime kluppi.

Kibestunud nagu ma olen, ei saanud ma ka ilutulestikku täiel rinnal nautida. Esiteks oli ta ikka samasugune nagu iga aasta- ei midagi põnevat. Lisaks sellele see paugutamine, mis kõik loomad surmani ära ehmatab ja liialt palju pommitamist meenutab. Ja kogu selle kärsahaisu peale, hakkasin mõtlema, et kogu see ilutulestik toodab palju kahjulikke aineid, mis osooniauke soodustavad. Aga rahvale tsirkus meeldib....

Siiski olen ma enamasti rõõmsameelne :) Kari tüdrukuid ja palju nalja. Koht ei ole oluline, tegevus ka mitte. Tore, et saab silmast-silma suhelda Krissuga. Järgmine võimalus ju alles suvel. Uskumatu küll: juba täna õhtul läheb Krissu Iirimaale tagasi ja mina olen juba homme Tartus sessimeeleolus. Puhkus läbi :(