seda ja teist

On muidugi klassikaliselt irooniline, et just sel õhtul kui minu näpud ja mõttelend on mingile kompromissile jõudnud ja ainul tahaks kirjutada ja eriti just blogida, kaob internet.
Noh õnneks on olemas võimalus kirjutada wordis või notrpadis ja tekst salvestada. Said nüüd iroonia!
Või on see netikadu hoopis mingi müstiline hoiatus või keeld kirjutada? Olen ignorantne ja keeldun tähele panemast ilmseid märke. Kirjutan!


Oluliseim sai vist juba ennist öeldud, aga ka argielu tahaks natuke kirjeldada.(et oleks lugejaid ja kommenteerijaid :D )

KUi ma pühapäeva õhtul oma laisast ja voodikesksest nädalavahetusest kirjutasin, ei teadnud ma veel, et kohevarsti ajan mantli selga ja ronin zavoodi. Longin kohale, joon end lõbusaks ja... noh, seekord sain öömaja Dorise juures nii et tagasiroomamine jäi ära.
Zavood hakkab juba omamoodi pühakojaks muutuma (Doris muide avaldas soovi saada sinna põranda alla maetud) Nii tähtis koht minu elus, et peaks varsti selle jaoks lausa eraldi kategooria tekitama? Mina-teemalisi postitusi on kõige enam, aga ehk saaks zavood teise koha? See oleks veidi jube. Niisiis, ikkagi elu-olu :D

Iseenesest oli Zavoodis ikka tore ja lõbus. Igavus ja nädalavahetuse tusane rahutus kadusid kiiresti. Muidugi oli mängus alkohol :D Zavood on pühapäeviti palju tühjem kui muidu, aga tuttavaid oli ikkagi näha. Näiteks Eric. Käisin temaga isegi juttu rääkimas ja avastasin, et MSN-i väliselt on ta märksa huvitavam. Hoolimata sellest, et ta ikka küllaltki depressiivne oli. Siis läksin Dorise seltskonda tagasi. KUi pärast uuesti temaga juttu läksin rääkima, nägin totralt rõõmsat naeratust ja kilavaid silmi.
-"How do you say i'm drunk in Estonian?"
-"Ma olen purjus."
-"Ma olen puRRRRRRjus!"
Njah, mina olin ka natuke :) Oma silmi ma paraku ei näinud. Zavoodis käitusin ma korralikult ka. Hull lugu läks lahti hoopiski Dorise pool. Tantsuõhtuke, mille käigus me Dorisega end üksteise silmis tõsiselt kompromiteerisime :D Ilusateks atribuutideks olid vihmavari ja kardinad ;) Magama sai mindud poole viie paiku.


HOmmikul magasin ma uskumatult kaua. Olgu kiidetud Dorise kardinad(!!!), mis hoiavad tüütud päikesekiired silmist kaugel ja kaitsevad igati päevaseid magajaid. Koju läksin veidi peale ühtteist. See oli kindlasti mu fantaasia, aga samm tundus veidi ebakindel ja tuikuv. Peale selle oli väljas 15 kraadi. Minul oli paks kampsun ja mantel. Kole tüütu.

Nii aeg möödubki. Olen vast kaks tundi juba arvuti ees olnud. Täna olen ma vähemalt MSN-st kõrvale hoidnud. Age of Empires ka ahvatleb, aga veel olen tugev. Siiski kulub aeg meeletult kiiresti.

Tänased 4 tundi kahe loengu vahel kulusid tegelikult ka hetkega. Asjalikkusest suurt midagi välja ei tulnud. Noh, niipaljugi et kuigi raamatukokku ei jõudnud, külastasin siiski raamatuid - antikvariaatides. Sattusin mingisse kohutavasse seisundisse ja nüüd on mul viis raamatut rohkem (ja ebamäärane summa raha vähem). Õnneks ründas sama hullus ka Piretit, kes sai kuus raamatut :D

Päris raske oli kogu seda teksti tassida. Ometi kõndisin veel Piretile külla. Tema kodu tundub olevat isegi kaugemal kui meie ühikas (tean jah, et täiesti subjektiivne tunne). Ta elab ju Säästumarketi taga! Veetsin seal veidi toredalt aega ja ometi jõudsin veel kunstiteaduse loengusse ka (kolmandat korda semestri jooksul). See oli üsna kohutav sest kuigi olin hästi meelestatud, vajusin ma ikka ära ja leidsin end peagi jälle vihikusse kritseldamas või aknast välja vaatamas. Teised olid jällegi üsna lössi vajunud, üks või kaks magajat tabasin ka!

Nüüd olen siis kodus. Prantsuse keel on äärmiselt ebakutsuv. Mitte keel ise, küll aga need harjutused. Ma ei taha ma ei taha. eriti mitte täna, kus mind on tabanud grafomaania. Ei taha kuigi olen saanud ennustuse katastroofi saabumisest - kontrolltöö ühes kolmandikus, mille kätte sain olin suutnud õigesti teha ühe lause kümnest. Ma tunnen päris suurt häbi, sest õpetaja on fantastiline :(

Noh, ja nüüd peaksin ma veidi veel katsetama essee-laadsete asjade kirjutamist. Täna lükkame piiksuva kohusetunde tahaplaanile. (Muidugi tekib küsimus millal ma üldse olen olnud usin ja kohustetundlik. Ikka siis kui asi on juba kriitilises seisukorras :D)


Nüüd seisneb iroonia selles, et nett tuli tagasi, vahepeal tarkusi ei kirjutanud, mängisin hoopis mängu, õppima ikkagi ei hakanud