mina olengi idioot :D

Oli ilus plaan ujuma minna. Panin koti kokku, kontrollisin et kõik kaasas oleks (ma ju tunnen end). Kõndisin kesklinna, enne Aurat tegin peatuse pangaautomaadi juures. Võtsin rahakoti, kaarti ei ole. Kaart jäi koju laua peale.
Eile ma nimelt raamatukogus kasutasin kaarti, siis panin püksitaskusse. Kodus panin kaardi laua peale, et kindlasti kohe rahakotti panna. Nojah siis. Kui kaart oleks püksitaskusse jäänud, oleksin ujuda ka saanud. Vanarahvatarkus: kui pole mõistust siis on jõud(st jõud jala kõndida)

Ja hiljuti käisin ma jälle nii poes, et rahakotti ei olnud kaasas. Õnneks oli kaasas Liis.
Vahel lähen raamatukokku, annan mantli garderoobi ja küsin tagasi, sest ramaatukogu kaart jäi koju laua peale. Säästukaart on ammu kadunud.
Loo moraal: pane oma asjad alati täpselt samasse kohta. Moraal ei tööta, ikkagi ei pane.
vahel ma tõesti igatsen taga aegu, mil ma olin pedant (ema jutu järgi 2-aastaselt), sest igapäevane millises-taskus-mu-telefon/rahakott/prillid-on-sorime-kõik-läbi, on kohutavalt tüütu.
Ja helkureid kaotan ma sama edukalt kui eelmine aasta. Kinnaste ja kõrvarõngastega on praeguseks hästi läinud.