mõned mõtted....

Mõmm mõmm, mis ma ütlen? tegelikult on mõtteid ikka nii palju. Mul on nii palju öelda ja sellepärast on raske kirjutada.
Masendus on praegu magama jäänud. Katsun teda mitte enne järgmist sügist üles äratada (parem muidugi kui ta alaliselt magama jäks, aga see vist ei õnnestu). Olenjälle...kui mitte just ülevoolavalt rõõmus, siis vähemalt kuidagi rahulik ja kerge on olla. uskumatul kombel sain ma sellist head tunnet just kohast, mida terve eelmise nädala edukalt vältisin. Just nimelt koolist. Ju ma vajasin puhkust. Puhkasin end välja ja eile-täna tõesti nautisin kirjanduse loenguid. kahju, et need viimased olid. prantsuse keelt ma atuke kartsin. Nii palju puudumisi jätab jälje, mida on raske likvideerida. Polnud väga hull. Tegi totra vea kui mind küsiti, aga selle asemel et põdema hakata selgitasin ma välja midagi väga olulist. Tuleb lõpetada enese võrdlemine teistega. Olen mina ise, teen mida teen iseenda nimel. Teiste halvustused (kui ma poppi teen) või kiitmised(mis on muidugi mõnusad) ei tohiks tegelikult korda minna. Asi pole ülbuses, asi on isiklikus tugevuses. Tugev inimene ei saa rajada oma elu teiste arvamusele. Nii ma mõtlesin ja tundsin rahu ja isegi rõõmu. teised kaeblesid selle üle kui palju neil on teha vaja jne. Palju olid nad muidugi ka juba ära teinud. klassikalisel juhul oleksin ma pidanud tundma häbi või alaväärsust selle üle et olen looder, aga vähemalt üks kord suutsin ma sellest vaba olla. Ei mingeid muresid. Tundub ehk veidi egoistlik, aga mida vähem lasta end teistest mõjutada, seda parem. Kõigil on oma arengutee, individuaalne, teiste tublidus ja looderlus on ebaoluline....

selle mõttega pean ma praegu lõpetama. Liis hakakb tubliks ja teeb oma powerpointi nüüd...
(jaaa Liis on väga tubli :))