Niisiis hakkasime pakkuma teatud kellaaegadel teatud tuvipaarile saiapuru ja kaerahelbeid.(Need 2 tuvi muide on geipaar või kaks suvalist tuvi, kes käivad meie aknalaual koos vaid seepärast ,et nii kindlustavad endale kõhutäie. Inimesed ju mõtlevad:"Oi kevad! ja vaata milline armas tuvipaar. Toidame neid!" Mis siis sellest, et tuvid on me juures käinud juba sügisest saati.)
Loomaarmastaja ma olen küll kuid vabandage väga,meie aknalauale on juba kogunenud khõmm... lademetes ekskremente(Ahh mis siin ikka peenutseda SITTA). Me võime seda varsti müüma hakata.
Liisi kommentaar: "Nojah..natuke ikka on jah"
Nii... kas ühe kauni blondi beibe-tuvi ja tema rullnokast kaaslase imetlemine ja toitmine hommikul kaalub üles selle korralageduse? See on lausa eksistentsiaalne küsimus.
Kuna oleme koos Liisga mõlemad eetika sügavalt hariva mõju all, tekib küsimus kas on eetiline heita need tuvid, nüüd kus nad meiega niivõrd harjunud on (ja mingis mõttes meist lausa sõltuvad)karmi maailma küüsi ja jätta nad täiesti ilma igahommikuse portsjonita?
Ometi...ehk on need tuvid mitmeinimesepidajad? Kas võime kindlad olla ,et neid aknalaudu kus nad toiu lunimas käivad, ei ole mitte kümneid?
Ohe. Tõesti raske küsimus.
PS: Liis on nii armas. ta ütles täna, et ma olen ta lemmiknaine... Uu ma lausa säran meelitustest :)
<21.04>Ja siin nüüd on meie üks tuvike. Kahjuks on too paarike mied hüljanud(vist...Liis olevat neid näinud)Aga siin on tuvi kes külastas meid täna :))))
Oi ega see ometi petmine ei ole, et teist tuvi toidame? :S
