Esmaspäev, jaanuar 30, 2006

Nüüd olen ma siis piisavalt puhanud. ma arvan, et mu vaimne ülekurnatus on enam-vähem taandunud. Vaim on veel natuke haige, aga mitte enam nii hullult kui enne. Füüsilisega nii hästi ei ole. Kurgu tervis aina kehveneb. Rögisen nagu eluaegne nikotiinik. Unitõbi on kah kallal. Eile näiteks läksin tukastama kell seitse ja avastastin ehmatusega, et magasin lausa poole üheteistkümneni. Ega siis muud kui hambapesu ja kostüümivahetus, ja magasin edasi :)

Nägin põnevaid unenägusid. Magasin niikaua, et stoorid kadusid ära, kuid siiski põnev. Esiteks olin ma mingine tegelane 1930ndate lõpus. president Pätsi nägin ja puha. Aga tegelikult see polnud päris Päts, vaid hoopis mingi kõhna näo ja kitsehabemega mees. Ütlesin seda tallegi, aga tema küsis kas ma üldse olen Pätsi näinud, et tean öelda milline ta välja näeb. Mina väitsin, et olen teda piltidelt näinud. Liba-Pätse see igatahes oli. Mingi sõda, ilmselt nõuka okupatsiooni algus oli. sellest ka see vale president. Mingisugsed koduprobleemid olid mul vist lisaks sellisele punastele "ohtlikuna" olemisele veel. Põgenesin balansseerides mööda trossi, mis oli kinnitatud kadrioru lossi ja väikese vene õigeusukiriku vahele.
See kirik oli unenäo ilusaim osa. Kogu sisemus oli täidetud küünalde ja troopiliste taimedega. Peale selel , hoolimata, et kirik oli inimtühi, lauldi seal jumalikult kõlavaid meloodiaid. Peale minu tulid kirikusse veel üks poiss ja üks tüdruk.. Täpselt samasuguses situatsioonis põgenikud. Me teadsime, et meile tullakse järgi, meil polnud kuhugi peituda, aga üks hetk tekkis kiriku seina mingisugune topeltuks ja me olime päästetud :)

Järgmine uni algas sellega, et mu ema oli tõlkinud inglise keelest mingi kuulsa psühholoogi populaarsed teosed "Hüpnoos" ja "Uni", ja ta pidas nende raamatute põhjal samanimelisi loengukursusi. Millegipärast ma osalesin "Une" loengutes. Õigupoolest minujaoks ju põnev teema :) Naljakas on aga see et esimeses loengus me tegelesime hoopis luuleanalüüsiga. Võtsime ette mingi värsi, mis algas ülevalt, ja mille me pidime lõpetama madalas stiilis :D Niisiis tuli välja midagi sellist: ta kukkus tähtede kõrgustelt alla, kaotades oma unistused...ja sellepärast hakkas ta rakvere seenekasvatajaks.

Kolmas uni oli ka, aga seda ma eriti ei mäleta. See seines selles et tädi kinkis mulle fotoka ja me käisime kolmekesi, mina, tema, ema, kuskil reisimas.

Kui te veel lugeda viitsite, siis kirjutan edasi. Nüüd reaalsematel teemadel :D Hmmm... päris ausalt öeldes olen ma siin Tallinnas lihtsalt oma elu maha magamas. Aga tore on. Selline laisklemine mõjub hästi. Mite küll kogu aeg, sest erinevalt liisist kell on hinges õnneuss, häirib mind mingine kuri tegeleane, kes muserdab mind. Selleks, et temast vabaneda, käsin metsas jalutamas.

Uitasin ligi kaks tundi Sütiste metsas ja tegelikult seal nõnda üksi käies hakkas parem küll. Mõtlesin igasuguseid tobedaid mõtteid ja sain natukeseks õnnelikuks. Ööklubis käisin ka. Helika ja Maritiga. Täitsa lõbus oli :) Siis tädi sünna puhul bowlingus ja pubis suurel söömal. Selline see elu ongi olnud. Vaikselt hakkab siiski igavaks muutuma. Oleks vaja hakata tartusse sõitmise peale mõtlema :)

Neljapäev, jaanuar 26, 2006

fantaasia missugune

Täna nägin ma unes, et mul oli abikaasaks Voltaire ja loomulikult pidin ma oma abikaasa kohuseid täitma.

Ma ei tea kas see juhtus enne või peale seda, kui olin järjekordselt Undi antiikkirjanduse eksamit tegemas, kusjuures see oli antiikkirjanduse eksami teine osa, küsimused olid kõik nii imeliud,et ma ei osanud ühelegi neist vastata. Vähemalt oli mul ilus paberileht, päisesse oli trükitud mustvalgelt mingisugune kunstiteos.....

Kolmapäev, jaanuar 25, 2006

homme hakkan heaks

Kuna siinsetes ruumides valitseb harjumatu, lausa painav vaikus (säutsuv krissu läks ju ära :D), tunnen ma igavust ja...mis võiks mind paremini lõbustada kui blogimine.

Rääkida on paljust, aga loomulikult on kõik seotud minu enda isikuga :)
Minu unenäod. Ameerikas käik ja lendamine. Loodan, et läheb täide, nagu mõnede unedega on juhtunud (näiteks kahjuks uni sellest, kuidas mu vast keemilises käinud mantel plekke täis sai, läks täide) >Reisimist ju mulle selleks aastaks lubati :) Lendamisega on veidi teine lugu. Seda mida nägin reaalselt vist kogeda ei saa, seda enam teeb rõõmu, et üle pika aja sellega unes jälle tegelda sain .
igaüks lendab erinevalt...mina olen vertikaalses asendis uumbes kahe meetri kõrgusel õhus ja läbin vahemaid ülikiiresti, ülikergesti.

Kummaline on muidugi see, et lendamine seostub tavaliselt rõõmuga ha heaoluga, mina nägin seda und nüüd, kus mind valdab kerge eiteakust ilmunud depressioon. ja depressiooni põhjus on veel eriti jabur. Nimelt ajab mind masendusse see, et lähedased inimesed käituvad täpselt nii nagu neist teatud olukordadest oodata võiks, aga mis mulle kunagi eriti meeldinud pole. Paraku pole ma piisavalt loll, et sellest marru minna. Kannatama pean, sest tean kui nõme on sellise asja pärast põdeda. Ühesõnaga kogu häda seineb selles, et mul ei jää muud üle kui inimestega ja olukordadega leppida.

täna olen ma tubli olnud. Nimelt võtsin ma ette suurkoristuse oma toas. Hävitasin massiliselt paljunenud paberprahti ja tühjendasin kappi, et leida riideid, mida Emma poodi viia (muide soovitan teil kõigil esemetega mis kasutuskõlblikud, aga mida te enam ei vaja nii teha. Emma pood asub mulla tänaval mööblimaja läheduses. Vastu võetakse peaaegu kõike :)) Voodi alt pidin otsima Krissu kaotatud SIM kaarti. Seda ma ei leidnud. Leidsin hoopiski kellegi ripsmetushi ja shokolaadi :D

Hiljem ma üritasin maalida. Kunsti ei sündinud, käkid vaid. kuid akrüülvärvide lõhnast sain loomingulise kaifi kätte :d Tegelikult pea valutab. Nüüd varsti-varsti lähen lugema vastsoetatud Terri Pracheti raamatut,seekord "Õed võõrsil" Söön Krissu kohukesi ja jäätist.

Homme hakkan heaks ning üritan jätkata vahepeal poolelijäänud ilusate jalgade projektiga. Tselluliit on kuidagi vohama hakanud ja liigutamine aitab ju masenduse vastu kaa...:)))))

kauge külaline

Krissu käiski siin! :) Kahjuks suutis ta valida kõige külmema aja, ometi hoolimata sellest, et ta on juba Iirimaa sooja kliimaga ära harjunud, pidas ta hästi vastu :) Muidugi me siiski ei käinud väljas rohkem kui vaja. Pigem "säutsusime" , nagu mu emme seeda nimetas, köögis. Jõime vaikselt alkoholi ja...põnev oli :) Pisarad ja naer läbisegi- selline see etanooli toime on :)

Kui kodused tegevused välja arvata, siis käisime veel piljardit mängimas, Laura tuli ka kusjuures. ma ei tea kuidas teistega, aga minu jaoks kujunes värviliste kuulikeste auku ajamistest põnevamaks Laura digifotokaga tegelemine :) Loodetavasti saadab ta varsti need pildid mullegi. Siis on naeru ja meenutusi kuipalju.

Ja järsku tuli kellelgi idee minna Panoraami. Õnneks suurem enamus olid väsimusest ja veidi kehvast enesetundest hoolimata minejad. (Nõrgimad langesid välja :P) Suur oli aga üllatus nähes, et Panoraamis oli peale meie veel kolm inimest :D Noh, ega see meid ei heidutanud. Ronisime karjakesi WC-sse ja poseerisime digika ees kondoomiaparaadi ja hiigelsuure wc-paberirulliga. itsitamist oli nii palju, et töötajapreili pidi kontrollima, ega ma seal kanepit ei tarbi.

Kuigi tantsupõrand täitsa tühi, läksime tantsima. Meie pole ju häbelikud :) Ja varsti varsti voolas kluppi inimesi juurde. Mitte just palju , aga piisavalt, et olukord veelgi lõbusamaks läheks. Helika hankis mingi tüübi kellele eputada, Krissu jõudis niikaugele, et me pidime küsima "kas sa oled ikka kindel, et tead, mis teed" Laura tüüp isegi võttsi järgmisel päeval temaga ühendust(noh, helika oma ka) ja ainult mina sain nautida ühe-õhtu lõbusid tantsides tulevase abielumehega. Kusjuures meid kahte ümbritesid tema sõbrad nii et tants omandas kergelt orgialaadsed elemendid. Jälle nalja nii palju

Siis mängisime kodus Aliast ja nautisime niisma seltskonda. Krissu käis jälle hoolega ostlemas. Kohver muidugi ületas jälle 20kg piiri, aga õnneks tal vedas nii et juurde maksma ei pidanud.

tegelikult kõike mis juhtus õigesti kirjeldada ei saagi. Aeg läks kiiresti,sest oli lõbus. Palju plaanitut jäi tegemata, aga küll jõuab järgmine kord :)
Ja suur tänu sulle krissuke meie jaoks kaasatoodud nänni eest :) Muidugi veel suurem tänu selle energia ja lõbususe eest.

Neljapäev, jaanuar 19, 2006

Uuk

Sain oma käkid valmis. 10 lk pole üldse raske kirjutada, kui venitad, paigutad ja sõrendad :)
Nüüd tunnen ennast jälle inimesena. Kui välja arvata, see et otsin jälle vale šampooni ja peanahk sügeleb

Üle pika aja on lootust korralikult magada. Lähen koju.
õgin hästi palju ja unustan kõik vaimse. Uuuukk!!!


Kolmapäev, jaanuar 18, 2006

pealkirjata

Tegelikult nii väga midagi kirjutada polegi, vaevlen oma esseede käes ikka. Progress muidugi on: tähtaeg pole mitte homme, nagu tavaliselt, vaid alles reedel, halleluuja. Aga...see tähendab,et pinge pole nii suur ja vajadus kõrvaliste asjadega tegelda on seda suurem. Vingumine, nagu jube enne öeldud on tore. Kräuuu..mjäuuuu...äää....vääks...kääks...nuuks...ööööääääää!!! Ma ei taha, ma ei taaahaaaaa!

Aga muidu on tore, Liis tuli tagasi, mina hakkasin hüplema ja verbaalselt muutusin ka kohe väga aktiivseks. Nüüd saab jälle nalja :) ja hästi palju kubemenalju ja lausa kubefilosoofiat kah :)

Me oleme oma kooselus jõudnud juba uuele tasemele: alastus pole enam tabu :D Nii oleme kokku leppinud, et vähemalt öösiti oma tekkide all oleme alasti (see on ju parim viis magada) ja pimedas kiljatades iseenda ilu varjata eu püüa. Hommikuti, karmis päevavalguses on muidugi toimunud kainenemine ja alastus pole enam loomulik :D

Unes pole ma enam ammu miskit stoorit näinud. Tänane uni oli segu näitlejaks olemisest mingis mahajäetud nõukogude hotellis ja nõiakunstist Kaunase katedraalis. Liisi unenägusid kohe kuidagi üle ei löö ;)

Ilm on väga väga ilus. Päike paistab ja puha :) Aga ainult aknast. Tuul on nii hirmus, et mina keeldun välja minemast. Noh ,enne õhtut...täna peab ju ometi viimaks lõbutsema kah. nii, et üks klubisseminek on küll ees....



Teisipäev, jaanuar 17, 2006

Gabrielle


Kuigi ma telekat ei oma ja sellest sarjast miskit, ei tea pidin ma ikkagi testi tegema. Oh, et ometi saaks põgeneda Montesquieu eest....

Kuradike says:
palun ... ütle siis mulle ka kes sa oled
Greta says:
ok
Greta says:
gabrielle
Kuradike says:
ei ole võimalik
Kuradike:
Gabrielle on nagu Laura
Greta says:
Gabrielle loobus modelli-karjäärist, et nautida elu miljonäri seksika ja luksusejanuse elukaaslasena. Loomult veidi litsakas Gabrielle alustab ohtlikku armuafääri 17-aastase aednikupoisiga…
Kuradike says:
noojah
Kuradike says:
nüüd me siis teame miks su viimane postitus beibelik oli


m.o.t.t.

kas tõesti metamorfoos täies hoos?

Oh, see oli lihtsalt vahepala
nüüd oh Montesquieu Montesquieu, mu unistuste satiirik, ma naasen su surematu teose analüüsi juurde...

Esmaspäev, jaanuar 16, 2006

Käisin äsja dušši all, nüüd istun siin arvuti ees, ihukatteks vaid üks mõnus pehme puhtas tekikotis tekk. Käed on paljad ja selg samuti. Ja minust paremal on peegel. Loomulikul ma kiikan sinnapoole :) Tegelikult on võimlemisprojektist kasu olnud küll. Vähemalt vaimselt. Tundungi enesele nii ilusana :P Tiina muidugi söötis mulle sisse suure hulga jäätist, ikkagi olen ilus. Ja otseloomulikult aina ilusamaks lähen. Tunneksin nii isegi, kui ainukesena seda arvaksin. Veel parem on, et ka teised mu ilu tunnustavad.

Edevus on edasiviiv jõud. Niisiis, las see postitus siin oma beibelikkusest hoolimata olla.

Laupäev, jaanuar 14, 2006

iseendaga kahekesi

Ma pole ju harjunud üksi olema. Lõppude lõpuks on mul toakaaslane kes oma olemasolust tahes-tahtmata märku annab (täpselt samamoodi nagu mina temalegi) Aga nüüd olen üksi. Eile veel Tiina, aga täna täitsa üksi.
Võtab aega, et ümberlülituda. Pool päeva passisin niisama, võimetu ükskõik millise tegevuse jaoks.

Üks hetk ma õnneks suutsin vähealt lugeda. Ukerdasin aknalauale padjakese, tee ja raamatuga. Vaatasin maailma teiselpool aknaklaasi. Koledast ilmast hoolimata nii ilus oli. Ja värske õhk kaa!

Päris täiuslik kõik veel polnud, aga ma läksin poodi. Ostsin küünlaid ja jäätist.
Teel kogesin veel seda eufooriat, mis mind vahel tabab. Õnnetunne. Põhjuseta ja põhjendamatu. Imekaunis õhtu ja miski seda rikkuda ei saa. Ebakindlus elu suhtes on tagaplaanil, ei häiri helisõda trance'i kuulava naabriga ega ka see, et keegi on külmikust varastanud mu pelmeenid.


Küünlad põlevad, jäätis keele peal on magus ja...
homme olen natukene parem inimene, kui täna.
Muide, ka vaade, mis aknast avaneb on imeilus...

Lucky to be alive

Neljapäev, jaanuar 12, 2006

Keine panik

Viimane eksam homme, siis veel esseed ja saan jälle oma normaalsesse elujaatavasse ja relaxed ellu tagasi pöörduda. Ma virisesin eelmine sess siin ploogis neil eksamiteemadel liialt palju. Seekord püüdsin end tagasi hoida aga ikkagi: AAAaaaaaaarrrrrgggggggghhhhhhhhhhhh!

Iiveldama ajab kogu see info, mida pean oskama, mis määrab minu keskmise hinde ja minu järgmise semestri õppetoetuse saamise võimaluse.

Tahaks olla poolearuline, kellele kogu sess üle jõu käib. See oleks hea vabandus. Ma lihtsalt ei suuda.
Häda on selles, et suudan küll. Mul pole mitte mingit vabandust. Lihtsalt see enesepiitsutamine on räpane ülesanne.

Hästi, lähen üritan saada inimeseks. Prääniku asemel haukan õuna ja küll ma hakkama saan. Saan kindlasti, aga protsess on jube

Teisipäev, jaanuar 10, 2006

PMS ja vingumine

Mitte, et mul nii väga miskit öelda olekas, aga eelmine post oli nii ajuvaba ju mulle endalegi arusaamatu, et see tuleb kuidagi allapoole "lükata". Vähemalt natukene silma alt ära :)
Nii, mis siis öelda? Tiina juures käisime taas filme vaatamas. Seekord komme ei õginud, äkki Tiina sai aru, et ei tasu pakkuda. Me söömegi kõik ära :)
Seekord taas üks nunnu film: Laws of Attraction. Ma ju tean niisuguseid filme. Tavaliselt jätavad need mu täiesti külmaks aga mina oma PMS-ga saavutasin laua seisundi lovesick. ÖÖk! Ja siis ma vajasin muidugi kartulikõrpse kah. Õnneks minu "ilusad jalad" on raudkindlad ja mingisugune rämps neid ei riku :)

Mis puutub meie projekti, siis mingil määral on edu ka märgata. Minimaalselt muidugi, kuid siiski.


Lovesick olen ma muidu ka. Masohistlik enesepiinamine annab märku, et olen elus. Seega tuleb ihaleda jobusid ja mölkuseid :) (tegelikult on ta hea, eksole)

Vingumine on mulle ka hakanud viimasel ajal rohkem meeldima, kui kombeks. Just nimelt sellin viljatu vingumine. Piiksun ja piiksun , aga midagi ette ka ei võta :) Mõnna. Vahetevahel vilgatab juba ekistentsiaalne kriis. Milleks ma üldse olen? Eksamite süü muidugi. Neist on mul aga nii ükskõik, et...

Lõpetuseks midagi positiivset? Õnneks ei läinud need külma ja lumevaese talve ennustused täppi. Vähemalt siin Tartus on küll tõeline talvemuinasjutt paksu lumega ja suurte jääpurikatega. Hiljuti nägin ma lausa leevikesi (viimati eitea millal) nad olid lihtsalt ilisad aga lumega kaetud puuokste vahelt tundusid nende punased kõhukesed veel eriti ilusad ja nad piiksusid ka väga armsalt :)

Reede, jaanuar 06, 2006

ood minu ilule :)

Käisin äsja dušši all, nüüd istun siin arvuti ees, ihukatteks vaid üks mõnus pehme puhtas tekikotis tekk. Käed on paljad ja selg samuti. Ja minust paremal on peegel. Loomulikul ma kiikan sinnapoole :) Tegelikult on võimlemisprojektist kasu olnud küll. Vähemalt vaimselt. Tundungi enesele nii ilusana :P Tiina muidugi söötis mulle sisse huiku jäätist, ikkagi olen ilus. Ja otseloomulikult aina ilusamaks lähen. Tunneksin nii isegi, kui ainukesena seda arvaksin. Veel parem on, et ka teised mu ilu tunnustavad.

Edevus on edasiviiv jõud. Niisiis, las see postitus siin oma beibelikkusest hoolimata olla.

ood minu ilule :)

Käisin äsja du

kassiõhtu

Kestab hobusejaanuar, aga täna on kassiõhtu. Miau.
Väikesed naljad MSN-s viisid selleni, et toimus metamorfoos ja minust sai kass-inimene. Ja ma olen nii edev. Vaadake ilmarahvas :) Vähemalt Liis ütles, et ilus on :) Kurr!

Muidu oli tänane päev pooleldi õppimine, pooleldi Tiina juures olemine. Natuke seda tobedat zuuma-mängu kah. Igatahes Tiina va rikkur ostis teleka ja dvd-mängija kah veel. Vahtisime eriti mõttetut filmi nimega Elektra ja siis sihukest nunnut filmi nagu A Lot Like Love. Ja õgisime Tiina komme. Nüüd on meil Liisiga kergelt paha olla. Ilusad jalad tulevad ikkagi!

Nii, mis veel? Täna ma ei skoori. See on minu ja Liisi siseringi nali, aga las ta olla ikka siin bloogis. Siis saja aasta pärast on hea mõistatada, mida ma selle all täpselt mõtlesin. Muidu, sama sõnumiga laul oli ka hiljuti raadios, aga see pole päris see, millest mina mõtlesin :D

Homme on eksam aga mul on tegelikult kah suva-suva-suva. Tegelikult pole aga apaatia on küll. Pea valutab ja silmade ees jooksevad ainult Zuma-mängu kirevavärvilised mummud. Pfffff!

Nii, mõtlesime sellest ka, et kuidas Krissut lennujaamas vastu võtta. Aga kuna ka tema seda loeb, ei saa ju üllatust rikkuda. Ui, tahaks küll!
ja minu sünnipäevani on jäänud päev vähem kui kaks kuud. Siis saan ma vanaks inimeseks ja vähemalt proovima käituda daamilikult ja "küpse" inimesena. Tegelikult: no way! Olen igavesti ajatu jabur-käkk:D Küll on tore!

Oh pühapäev oh pühapäev.... Liis tahab mulle minna Kitekati ostma, aga mina eelistaksin KitKati(shokolaadi see tähendab...)Ja nüüd minu sõnamulin lõppeb.

FIN
täname kannatlikke lugejaid
mina ja mu kass-alter-ego
bgjoprehjphjprwgjbymrjghop!
(täna ma ei skoori, mitte valesti mõista)
keegi ei saa aru, aga polegi vaja:)

hobusejaanuar

Tiina tuli kord meile ja märkas minu uut, taas kenade lakkade ja sabadega neljajalgsete kalendrit. "Kas teil on alati hobusejaanuar?" küsis ta. "Alati ei ole, aga praegu küll jah."
Selline tore lugu. Põnevaid sõnu ja väljendeid neid siseringi nalju sünni iga päev. Hobusejaanuar on aga üsna hea iseloomustus kogu meie siinsele elule. Seda juhul kui võrrelda hobusejaanuarit hobuseunenäoga. Veidi veider, kummaline, kohutavalt naljakas eksistents. Palju jaburaid kuid naljakaid mõtteid ja tegusid :)

Praegu on meil käsil kiirprojekt Ilusad Jalad. Peame oma 20. jaanuaril saabuva kauni väliskülalise jaoks olema tippvormis.
Kõik on väga lihtne: tuleb lihtsalt pidevalt korrutada mantrat ilusadjaladilusadjaladilusadjaladILUSADJALAD ning ilusad jalad tulevadki. Ma nimetaksin seda oma keha psühholoogilieks mõjutamiseks. Nojah, kindluse mõttes oleme juba 4. päeva ametis ka füüsiliste harjutustega. Peale ilusate jalgade kuluvad ära ka ilusad käed ja ilus kõht :) Nojah, kõik lihased on piimhappest pungil nii, et praegu tundub tõesti keha musculuste ärritusest ilus trimmis :)

Täna sai jälle üle pika aja kodudiskot tehtud. Muusika mängima ja...:) Meeletust tühikarglemisest jõudsime lausa india tantsudeni ning omapoolse interpretatsioonini tangost ja valsist. Tiinal ei jäänud muud üle kui silmi pungitada ja itsitada ja ehkki minimaalselt, siiski kaasa tantsida....

Õppimine pole paraku nii edukas olnud. Ullikummid ja Utnapištimid said selgeks õpitud, Lähis-Ida muistse kirjanduse eksam tehtud, Homeroste ja Hesiodostega, on juba keerulisem. Mitte ei taha! Aga vinguda sel teemal ka ei taha nii et uus lõik uue sisuga :)

Vastuseks Krissu küsimusele: armuelu on endiselt khõmm...pea olematu. Noh aega-ajalt nalja saab aga....Tiina kadestamisväärset ühe-mehe elu ei paista kuskilt. Pöö!
Lugesin internetist Kalade aastahoroskoopi. Juuliks lubatakse meite soole mehi, nojah lootus lolli lohutus, aga vähemalt saame jätkata ilusate jalgade tegemisega, et suvistel seltskonnaüritustel silma paista Muidugi oleme niigi ilusad ja maagilist seksapiili kiirgavad, kuid keegi peale meie endi ei paista sellest aru saavat. Jälle pöö!

Uusaasta õnnevalamisest lubati mulle suurt reisi, praegu tunnen end küll nii koduselt, et raske toastki välja minna aga...
loodan, et õnnestub! Ehk Itaaliasse päkapikumaale? Päkapikk ise paraku ei tule:( Vähemalt tuleb Krissu :)saabki kogu oma tähelepanu tema jumaldamisele keskendada.

Ja Liis nägi unes Madonnat, kellele ta üsnebaviiskalt nähvas....
Madonna on meile üsna tähtis tegelane. Kord õpetati raadios kuidas saada edukaks just nagu Madonna. Vast kaheksa õpetust oli. Iga lause algas: Tee nagu Madonna.
Tee nagu madonna: keksle ringi roosas trikoos :) Time goes by so slowly....
Oi, ja lõpetuseks: pesin täna pesu. Nii hea oli. Seal ühika pesuruumis. Kujutasin ette hiiglaslikke vene pesumasinaid, kuhu mahub tonn pesu või vähemalt kaks purjus tudengit aga...võta näpust või võta varbast, vaid kaks üsna pisikest Siemensit(?). Igatahes oli pesu hea ja puhas, peale kuivatis käimist ka kuiv ja soe. Palju parem kui meie kodune hädine "loputusmasin" Kavatsen ka edaspidi siinse pesumaja teenuseid kasutada:) Hihiii


Kolmapäev, jaanuar 04, 2006

selle aasta neljas päev

Mina küll mingit vahet ei märka. Olgu see aastanumber milline tahes, ikka on elu sama. Uue aasta võtsin vastu sama tuimalt nagu iga aasta. Ma ei mõista seda pidutsemist ja paugutamist. parema meelega oleks lihtsalt magama läinud. Üks hetk on 2005, järgmine 2006 aga...vahet küll märgata ei ole. ma ei taha olla pessimist kuid minu jaoks on see püha täiesti mõttetu ja on naiivne arvata, et uus aasta kuidagi imeväel eelmisest parem on. Noh lootus muidugi on, et vana jääb seljataha ja on võimalik alustada uuega. Siiski...
ja sellepärast ma eriti usin uusaasta SMS-de või mailide saatja kah pole. Niisiis ei midagi isklikku. Ma lihtsalt ei usu sellesse.
Uus algus võib tulla samahästi ka näiteks juulikuus või septembris. see on isklik muutumine, mida numbrid ja kalender ei mõjuta. Pigem soovin kõigile ilusat igas päevas ja pidevat edukat liikumist oma eesmärkide suunas.

tänan tähelepanu eest!