teisipäev, märts 29, 2005

poolkodustatud tuvide pidamise miinused ja plussid

Nagu teada armastab mu kallis Liis väga loomi. (Mis seal salata, ka mina.)
Niisiis hakkasime pakkuma teatud kellaaegadel teatud tuvipaarile saiapuru ja kaerahelbeid.(Need 2 tuvi muide on geipaar või kaks suvalist tuvi, kes käivad meie aknalaual koos vaid seepärast ,et nii kindlustavad endale kõhutäie. Inimesed ju mõtlevad:"Oi kevad! ja vaata milline armas tuvipaar. Toidame neid!" Mis siis sellest, et tuvid on me juures käinud juba sügisest saati.)

Loomaarmastaja ma olen küll kuid vabandage väga,meie aknalauale on juba kogunenud khõmm... lademetes ekskremente(Ahh mis siin ikka peenutseda SITTA). Me võime seda varsti müüma hakata.
Liisi kommentaar: "Nojah..natuke ikka on jah"

Nii... kas ühe kauni blondi beibe-tuvi ja tema rullnokast kaaslase imetlemine ja toitmine hommikul kaalub üles selle korralageduse? See on lausa eksistentsiaalne küsimus.

Kuna oleme koos Liisga mõlemad eetika sügavalt hariva mõju all, tekib küsimus kas on eetiline heita need tuvid, nüüd kus nad meiega niivõrd harjunud on (ja mingis mõttes meist lausa sõltuvad)karmi maailma küüsi ja jätta nad täiesti ilma igahommikuse portsjonita?

Ometi...ehk on need tuvid mitmeinimesepidajad? Kas võime kindlad olla ,et neid aknalaudu kus nad toiu lunimas käivad, ei ole mitte kümneid?

Ohe. Tõesti raske küsimus.


PS: Liis on nii armas. ta ütles täna, et ma olen ta lemmiknaine... Uu ma lausa säran meelitustest :)





<21.04>Ja siin nüüd on meie üks tuvike. Kahjuks on too paarike mied hüljanud(vist...Liis olevat neid näinud)Aga siin on tuvi kes külastas meid täna :))))
Oi ega see ometi petmine ei ole, et teist tuvi toidame? :S

laupäev, märts 19, 2005

ma ju teadsin

...et see blogivaimustus mul kaua ei kesta....
see on nii tüüpiline et kirjutan 2 korda ja sellega see kõik lõppebki.Ei! Ei!
Ma tahan vahel ikka kirjutada kuigi jah...kas üldse keegi seda loebki?

oh aga tegelikult ma ei vitsigi kirjutada...mitte praqegu...
oli tore, tihe ja väga sügavmõtteline postitus

teisipäev, märts 08, 2005

lihtsalt halb päev :(

Noh, päev oli ilus aga õhtupoolik päris kehv kuid...
keeldun kommentaaridest

esmaspäev, märts 07, 2005

Oi kui popp ma olen :)

ma ei teadnudki et ma nii popp olen. Nii palju kõnesid lausa 2 e-kaarti,scrapse orkutis, msn teated ja suulised õnnitlused. Aitäh teile kõigile. Ma armastan teid ka :) Nii palju siis sünnipäevast. ma ju ei pea veel kurtma, et olen vanaks jäänud Liis, kallis teatas, et see algab alles 20. eluaastast. seega olen veel noor ja ilus. Nii ilus...nii noor :D

Oluline on mainida, et endiselt on väga raske käia kella kaheksaks kooli. Deutsch, oh Deutsch. iroonia missugune: mängib rammstein. Tegelikult on saksa keel tore küll aga miks miks ometi nii vara :'(

Täna on Helika vaim meiega :D ka keha vedeleb kuskil.. Nad "installivad programme" Tiina juures. Loodan, et kõik jääb ikka siivsuse piiridesse :)

Sünnipäeva juurde käib ikka ka kommide söömine ja kookide söömine ka. Oih paha hakkab varsti. Aga see siin oli täiesti mõttetu lõik j sedap ole tarvis lugeda.

Hmm...ilmselt pole ka kõigel muul erilist kirjanduslikku väärtust aga...mis ma ikka oskan öelda...
hea, et mu kõrval on Liis, kes aitab õigekirjaga ja kes selle viimase teesi mulle tsiteeris :)(kõik siin on väärtusetu)

olge ikka head lapsed
greta

pühapäev, märts 06, 2005

boogie

Ma lihtsalt pean mainima, et looga Yes Sir, I can Boogie, meenuvad meile laibad :)
Miks? Sest Liis kuulis seda lugu Lõunakeskuses,ja see hakkas teda kummitama. Hiljem oli nii tore see sama lugu anatoomikumis vaesele katkutud laibale ette laulda. Temagi tahab head tuju :) Aga hea tuju said ka kaasüliõpilased ja isegi õppejõud :))
Hmm kas tegemist on nekrofiilia esimese astmega? Psühholoogid,aidake!
PS kindlasti ei kavatse ma edaspidi lausa 2 blogi päevas kirjutada. hea, kui korra kahe nädala tagant...Lihtsalt need ,kes mind tunnevad, teavad, et uued asjad tekitavad minust suurt...ma ei tea isegi mida...vaimustus pole päris õige sõna...indu ehk? Aga see on ajutine, ärge muretsege!

Niisiis...

Ühinen ka mina selle suure ja võimsa rühmaga, kes kirjutavad...teistele lugemiseks!?

Miks siis ometi? Edevus? Grafomaania? Või lihtsalt igavus? Äkki segu neist kõigist ja veel millestki enamastki... Aga las jääb see vastuseta sest, andke andeks...ma ei viitsi praegu mõelda. Tahan ainult natuke trükkida. Ja, vabandust, praegu ei huvita ka see,kas jutt on vaimukas, intelligentne...üldse lugemist väärt.

Niisiis...algus on tehtud. Tegelikul on sellie päevikupidamise juured juba varasemas ajas....nimelt pidasime Liisiga kahekesi päevikut oma ühise elu põnevaimatest seikadest. Ei, see pole päris täpne. Oli lihtsalt igav ja...internetti ka polnud....

Kes teab? Ehk viitsin kunagi neid "pärleid" ka siia ümber kirjutada :)

Hmmm.... aitab! Ega ei tohi ju ometi üle pingutada. Tean, et trükivigu on õige mitmeid aga...vabandan veel kord...ei huvita! :D
(ja ise õpin eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpetust :$)