Kui Greta Tiinaga koju jõudis, oli Doris sõpradega juba Pirogovil. Varsti helistas ta mulle ja kutuss mindki "piknikule" Kuidas saanukski keelduda kui ilm nii ilus ja Pirogov nii kutsuvad olid. Võtsin Tiina kaasa ja läksimegi. Kaugel elamise puudus on muidugi see, et selleks ajaks kui me kohale jõuame, võivad teised juba purjus olla. Noh, igatahes hakkas vahepeal seltskonnal külm ja nad käisid püssikas, suundusime siis ka sinnapoole kui saime jällegi teada, et nad on muru peal tagasi.

Leidisme seltskonna üles. Meile pakutui barankasid ja veini. Istusime ja lihtsalt olime kuni jälle külm hakkas. Siis istusime Sviidis. telliti ka vesipiip. Tegin vaid kaks mahvi aga pea hakkas oi oi kuidas surisma :D Rääkisime edasi, svahepeal sain ka teada edasised plaanid- kevadpäevade tõrvikurongäik ja Tõnis Mägi.

Sinna eagi suundusimegi. Kontsert oli aga tasuta- palju sooviaid, piiratud rum. seega palju trügimist muidugi. Oi, milline kogemus :D Selline litsumine ja trügimine, et.... noh, vähemalt meie pääsesime sisse ja nautisime. Tõnisel on ikka väga väga hea lauluhääl, muusika selline, et kordamööda sai oma mõtetes uidata ja Tõnise lauldavaid sõnu kuulata... Ta istus üleni valges riietusese valge klaveri taga, ainuke punane element oli talle laulmise lõpetades kingitud punane roos...

Kui lisada esmaspäevale veel autokool, ujumine, maalimine ja kunstinäitusel käimine, võib päeva üsna tegusaks pidada....

Eile jätkusid kevadpäevad... Njah. Paraku oli eilseks saavutuseks vaid üks loeng. Ülejäänud aeg...ei teagi kuhu see sai. Istusime Pirogovil, vaatasime kevapäevade üritusi, jalutasime, istusime Vildes ja...oligi kell juba seitse: taas autokooli! Seal käidud, läkisn Zavoodi. Suhtlesin inimestega ja nii see teisipäev mööda saigi. Enne koju jõudmist sõidutasin veel Dorist naljapärast pakiraamil Herne poodi. Lõbus oli.
Mina: "Kuhu suunda?"
Doris."paremale..ei ikka vasakuke"
mina:"ja nüüd?"
Doris: "paremale"
Mina: "paremale, kindel?"
Doris:"paremale jah!...
Ei ei ei, ikka vasakule"


Nüüd popitan taas. Mõtlesin, et valmistun korralikult Tallinna sõitmiseks. uleb välja, et ega siin midagi nii väga valmistuda polegi... Olgu, ma siis lõõgastun niisama :D
ja kes veel ei tea, siis...pühapäeval lähen Berliini vallutama
Palavad õhusuudlused, Greta lahkub lavalt...

niisiis

Lalalaaa. Nädalavahetus oli täiesti tore :) Igasugu asju sai tehtud. Üks noormees kutsus külla, läksin ka. Teine tore noormees kutsus rattaga sõitma, olin nõus :) Koju jõudsin mõlemal korral alles õhtupimeduses, nägin taevas nii ilusaid tähti, õhk oli nii mõnus soe. Oi kuidas ma armastan (ja ma ei väsi seda ütlemast) kevadisi ja suviseid öid... Üldse...tundub, et minu elust võib veel asjagi saada. Pean silmas seda, et masendus on täiesti kadunud. Mu isiklikud kiiksud teevad ainult rõõmu ja olen nii isepäiseks muutunud, et väga ei hooligi mida minust arvatakse. Vot.

Tundub, et ma jälle tahan giiditööd teha kuigi eelmisel sügisel oli sellest nii suur tüdimus,et ajas lausa öökima. Nüüd- oh saaks jälle ameeriklaste ees esineda ja kuulda kui tark ilus ja osav ma olen. Muuhulgas seda ka, et Tallinna küla on väga kena :) Palka saada on muidugi ka väga väga kena :)

Aga autokooli tunnid kaovad meeletu kiirusega. Juba on kolmveerand ära haihtunud. Noh, eks ma midagi juba oskan ka, aga viimati sain ma suure ehmatuse osaliseks. Õpetaja pidurdas. Seda pole ta minu eest peale 4. või 5. tundi teinud. Ma tõesti ei näinud seda tumepunast autot, mis paremalt sõitis. Šokk oli suur, pea pisarateni ehmatav. Siiski suutsin ma end kokku võtta :)

Täna oli nii ilus ilm, et läksin rattaga sõitma. Täiesti üksi muide. Ja mida mina nägin tee peal? Liisi ja Lalaa-d. Muidugi ajas selline ootamatu kohtiumine mind naerma. Nagu Liis ütles: "Algul ma vaatasingi, et mingi lollakas sõidab meie poole, ise naerab täie suuga. Siis nägin üllatusega et ooo see polegi lollakas, see on hoopis Greta" :):):) Sõitsin muidu väga suure naudinguga Tartust välja. Üsna tühjal maanteel, põldude vahel siras päike ja õhk oli nii soe nii soe...Sõitsin ja sõitsin ja kuidagi ei tahtud tagasi pöörduda. Noh, lõpuks jõudsin sellisesse kohta nagu... Hanitse?

Hiljem sai õrna seebiooperliku varjundiga stseen ka läbi elatud. Tulin sõitmast,näost punane ja väsinud. Igaks juhuks koputasin uksele. Vastas Liis hirmunud häälega "oota" Noh, nii läksin ma poodi ja ostsin endale uue pluusi. väga kasulik ju :) Aga Lalaad nägin ma sellegippolest. Mul oli vast veidi ebamugav. Ei teagi miks, aga oli tore oma uudishimu rahuldada ja seda "müstilist" tegelast näha...

Aga eile rahmeldasin ma suures energiahoos nii, et tuulasin toas ringi. Kiskusin kogu oma hirmuäratava musta pesu koguse põrandale, sorteerisin. Pesin ära :) Nii tore :) Kõik mõttetud sodipaberid viskasin ka ära, katkise koti, endise lemmiku suutsin ka ära visata. Nii läks prügi hulka ka see õudne lamp. Noh, eks prahti tuleb varsti jälle aga hetkel on justkui uus eluetapp alanud :D

no comments....

You Are Barney

You could have been an intellectual leader... Instead, your whole life is an homage to beer You will be remembered for: your beautiful singing voice and your burps Your life philosophy: "There's nothing like beer to give you that inflated sense of self-esteem."

The Simpsons Personality Test

veel üks test

.
.see tühjus pole mitte pinge kruvimiseks, vaid selleks, et see suur pilt linkide peale ei satuks
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
..
.
.
.
.
..
..
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.

much more emotional" vabandab muidugi välja selle, miks ma matat ei osanud/sallinud....

Much More Emotional You have: 55% SCIENTIFIC INTUITION and 85% EMOTIONAL INTUITION

The graph on the right represents your place in Intuition 2-Space. As you can see, you scored well above average on emotional intuition and about average on scientific intuition.Keep in mind that very few people score high on both! In effect, you can compare your two intuition scores with each other to learn what kind of intuition you're best at. Your emotional intuition is stronger than your scientific intuition. Your Emotional Intuition score is a measure of how well you understand people, especially their unspoken needs and sympathies. A high score score usually indicates social grace and persuasiveness. A low score usually means you're good at Quake. Your Scientific Intuition score tells you how in tune you are with the world around you; how well you understand your physical and intellectual environment. People with high scores here are apt to succeed in business and, of course, the sciences. Try my other test! The 3 Variable Funny Test It rules.

My test tracked 2 variables How you compared to other people your age and gender: You scored higher than 16% on Scientific You scored higher than 95% on Interpersonal

Link: The 2-Variable Intuition Test written by jason_bateman on Ok Cupid, home of the 32-Type Dating Test

kas kirjutada või mitte kirjutada?

Muidugi kirjutada! Möla on ikka juurde vaja ja...isegi on inimesi kes minu teksti lugemisega oma aegha viidavad ja lausa meelt lahutavad. Loodan, et see kellelegi kohustuseks pole saanud :D

tänane hommik algas kenasti. Esiteks veristasin oma kätt vastu konservipurki. Kindlasti saan teetanuse. Siis aevastasin nii hoogsalt, et lõin oma pea vastu ust ära. :D
Aga eile võtsin ma lillepritsi ja tegin Liisi täiesti märjaks :D tema viskas mulle selle eest märja teekoti vastu larvi. Lõbus. Lapsemeelsus jäägu alati meisse!

õppisin veidi prantsuse keelt. homme on kontrolltöö. Mitte ei oska. tädi hala prantsuse grammatika kohta hakkab ka minule üha südamelähedasemaks saama. Midagi väga hullu ei ole ka, aga ikkagi...varsti jätkan, kuigi toredam oleks rääkida Liisiga ja Krissuga ja Taneliga ka.

Ja Jänes kutsub meid raadio kaudu kodulinna korrastama. Jänesest polnud mul mitte mingit arvamust, aga kui ma nägin teda UrmasOti saates, siis hkkas ta mulle meeldima. Jänku on tore linnapea :D Täiesti apoliitiline vaatevinkel muidugi.

muidu eriti midagi pole. Dumbkopf kaotas oma e-kyla parooli ära ja nüüd ei saa üüri maksta. Vii. Küll ma juba tean mida selle "ülejääva" rahaga peale hakata :D Tegelikult...saatsin ma neile kirja ja...ilmselt nad vastavad mulle ka. Ning üür tuleb ikkagi maksta.

Muidu on elu tore....

Viljandi, Soomaa, Tallinn, Tartu

Palju sõitmist. Olenemata meie deviisist "me ei planeeri" suutsime siiski neljapäeval Viljandisse minna. Tahtsime küll Haapsalut aga noh, mis teha kui sinna Tartust vaid korra päevas buss käib. Viljandi oli ikkagi ka väga tore :) Ma ei teadnudki, et nii tore.

Turismiplaani meil polnud. Lihtsalt saabusime ja tutvusime ümbrusega. Esimene asi, nagu tsiviliseeritud inimesele ikkagi kohane - pood! Sõõrikud ja Dorise suur sõber Rubiin. Järgnevalt läksime lossimägedesse ja olime sääl. Siis tutuvsime kohaliku arhitektuuri ja vapustavalt ilusa kassiga. Nalja sai ja üldse oli igati tore. Ümberjutustust tegema ei hakka, sest siis näiks kõik ehk mõttetu. Aga oli hea olla, mulle meeldis :)

Reedel Soomaa. Traditsiooniline perekondlik käik rappa. Uudist küll polnud. raba nagu raba ikka, aga seal oli linnainimesele vajalikku rahu ja vaikust, kevadise boonusena linnulaulu ja vete vulinat. Heh, ja nagu igale reisile kohustuslik- võileivad ja söömine. Lausa grillvorstid :D
igal juhul oli tore. Looduses käia on alati tore.

Tallinn. Mis teha, ei ole üldse minu maitse. Istusin oma toas ja mõtlesin sellest, kuidas mulle ei meeldi siin olla. tekib mingi kole tunne, et tahaks kohe ära. Rahutus ja...ei teagi, seda on raske kirjeldada. igal juhul elasin üle. Lugeisn hoolega raamatuid, selle asemel et kududa, harutasin veidi kampsunit. Tegin kaks "energiapilti" ja nii see eluke läkski. Vennal käisime ka külas. Ta on ka nii tore. Nüüd, kus ma teda harva näen ... :D

Aga parim on siiki Tartu. Isegi kui ma siin laisklen ja sama mõttetu olen kui Tallinnas, pole siin sellise olekuga koos seda imelikku tunnet. Tartu aura lihtsalt on teistsugune. Ja Tartus on Aura, kuhu ma homme lähen taaskord...:)
Muide, täna tulin rongiga. jalgrattaga ka :) Niisiis, kevadhooaja tähtsaim komponent on kõigele muule lisatud :) Ei enam talve tule :)

Nüüd ehk aitab arvutist. Leidsin põneva raamatu. peaks seda lugema. ja tegelikult on mul neid raamatuid mida lugema peaks nii nii nii palju.... Tuhin on peal, see tuleb ära kasutada ...

aga reisipildid panen ka ehk üles....

tegus päev, see esmaspäev.

Kohe nii "tegus", et kirjutamisekski ei olnud eile enam jõudu. Kui ma koju jõudsin, istusin loiult voodile, sõin küpsist ja lasin Liisil end veidi teenendada. Hahaa. Ta on nii nunnu, et ta teeb ka seda. Muidugi tema pidev nõudepesumaania on endiselt ärritav kuid olen alla andnud. Lause "Kuule, minu kord on ju nõusid pesta!" lihtsalt ei mõju. Las siis peseb pealegi. Eile ma muidugi ülikurnatuna ei hakanud tegema isegi tavapärast kurblik-kohusetundlikku pilku.

Mis siis eile toimus? Nagu lubatud, sai ujumas käidud. Tiina eesmärk oli läbida 20 basseinipikkust. Ühinesin tema sportlike unelmate täideviimisega. Lõpuks sai ujutud 23-24 otsa. Peale 20. ma enam ei lugenud. 23 on suur number, aga 23*25m muidugi nii kõva tulemus pole. Siiski siiski, pole ju paha :) Mõnus:)

Juuksed kuivatatud riided seljas, läksime taas kuivale maale. Kõnnime kui järsku tuleb saatanlik mõte - McDonald's! Lõppude lõpuks tuleb kõik kulutatu kiiresti kiiresti taasomandada :) nautisme rämpsu söömist nagu täisväärtuslikud porikärbsed prügihunnikus maiustades.
Järgmiseks sihiks sai raamatukogu. Tahtsin posu raamatuid laenutada. Kui Tiina väljendas soovi Sibyllest läbi põigata, olin nõus. Vaatasime Tiinaga tarotikaarte ja muudki. Jätkasime teekonda raamatukogu poole. "Seal on ju Wilde raamatupood! Lähme sealt ka läbi!" arvasin mina. Läksimegi. Ükskõik kui püüdlikult ma ka raamaturiiuleid ei piidelnud, ei leidnud ma midagi mis mu südame kiiremini põksuma oleks pannud. Aga Tiina! Tema ostis lausa kaks raamatut!

Raamatukokku me kohe järgmisena ikkagi ei jõudnud. Hoopis Tiigi antikvariat jäi ette. Ka siin sattus Tiina hoogu. Noh, tema kogusaavutus oli kümnekonna raamatu ostmine. Mina ostsin Kleopatra. teadagi, et selle ostmine ja lugemine on eri asjad, aga seda raamatut ma loeksin küll. Kunagi ehk ikka.... Kuigi ilmselt on väga paljud teosed sel viisil omaniku poolt antikvariaati jõudnud. Lõpuks tuleb ikka mõistmine, et "vist ikka ei loe küll."
Raamatukogus otsisin vajalikke köiteid. Tiina istutas end riiuli ja seina vahele ja hakkas kilkama. Leidis teine nii toreda raamatu. Vampiirid ja muu säärane... "Sa oled ju ikkagi raamatukogus. Vaiksemalt!" noomisin mina :D

Koduni oli ikkagi pikk tee. Oli ju veel asja kunstipoodi ja spordipoodi ja mänguasjapoodi ja second handi ja lõpuks ka toidupoodi. Kogu see ostlemine väsitas niivõrd, et ilmselt sai burger küll ära kulutatud(unistada võib). Toidupoes ostsin ma aura near waterit.Ujumine, ostlemine. Seda tuleb ju toetada "rasvapõletust soodustava" joogiga. minu mälus oli see üna vastikumaitseline jook, aga kuna selle degusteerimine oli suvi-kaks tagasi, otsustasin ettvaatlikult taas proovida. Tiina arvas, et temagi organism vajab just seda jooki. Ta võttis esimese joogi ja teatas, et: "Oh kui hea, Vot seda ma hakkangi alati ostma."
Mu jaburus oli jõudnud juba kõrgeima tasemini ja reaktsioon oli oodatust niivõrd erinev, et purskasin naerma, oleksin peaegu lausa lämbunud. Tiina niisamuti.

Lõpuks jõudsime siiski koju ka. Sellega saab jutt otsa. Kes lugemisega siiamaani jõudis, sel on lubatud end samuti veidi väsinuna tunda :D

päälkirja põle (niisamajutt)

Hommik on. Uni on ja ei ole. See tähendab, et reipus puudub, aga magada ka enam ei saaks. Kahjuks on nii, et kui Liis üles tõuseb ei saa ka mina teisti kui lihtsalt pean üles tõusma...pool kaheksa!!!!

Liis käis oma praksis ära ja nüüd magab(Oi, üles tõusis just nüüd). Ta on nimelt veidi haige. Mina hõõrun silmi ja kuulan Rammsteini vaikselt. Kummaline on Rammsteini vaikselt kuulata....aga see selleks. Kohevarsti helistan Tiinale ja siis selgub, kes läheme ujuma või mitte. Mina lähen küll kindlasti. Taasavastasin veemõnud :)

Eile käisime Tiinaga jalutamas. Põnev on elada niivõrd linna ääre lähedal. Natuke kõndimist ja jõudsime külavaheteele. Fotokas oli muidugi kohustuslikus korras kaasas ja pildid siin.
Tiina muidugi soovis end pea täielikult fotodelt tsenseerida. ma ei andnud alla ja eks ta natuke pahandas ka, aga ma ei täitnud tema käsklusi vaid sellepärast, et ta on kõikidel piltidel ikkagi ilus, nii ilus, et pole vaja midagi tsenseerida :)

Käisime lõunakeskuses ka. Nii nagu kolmveerandil tartlastest (ja ka tallinlastest), tuli ka meil veeta vähemalt teatud osa nädalavahetusest kaubanduskeskuses :S Aga noh, ostsin sokid :)
Ilm oli imekaunis. Läksin välja ilma jopeta :) Külm ei olnud, kohati isegi palav. kahjuks puhus tuul ja kõrvad küll hiljem kumisesid. Kuid.....kevad on käes ja ei mingeid vastuargumente!

pesen nüüd hambad, raseerin jalad(et oleks väiksem veetakistus) helistan Tiinule ja....
zull zull :)

unenäod

Üle pika aja... mõni põnev uni kah.
Kõigepealt nägin seda, kuidas pidin ühe vanaema poolpimeda sõbranna koju saatama. Seda pidin ma lapsepõlves päriseltki tegema, ja oh kuidas ma seda ei sallinud. Tädi oli nagu vanainimene ikka, aga tal oli kole hääl ja prillid kui pudelipõhjad, Ta liikus väga aeglaselt ja tee läks mu koolist mööda. Häbi missugune :D
Unenäos olin ma tädikest just koju saatmas, kui järsku kasvas paneelmajade vahelt välja hiigelsuur lumine mägi. Ja mäe all oli org. Mingine Kassitoomelaadne moodustis. Selle mäe otsast jooksis jäärada. Kuidagi siis see mägi seal imelikult positsioneerus nii, et sattusin (tädike haihtus) mäe otsa ja sihtpunkti jõudmiseks pidin ma mööda seda järsku (aga väga ahvatlevat) rada alla laskma. Hetke kõhklesin, aga siis lasingi alla ja väga mõnus oli. Tahtsin veel üks kord üles ronida ja alla lasta, aga suurest kasutamisest oli jäärada koledaks ja lörtsiseks muutunud....

Teises unenöos olin ma Muugal ja kloppisin vatitekki. Viskasin selle õhku ja tekk, ilmatuma raske, jäi õunapuuokstesse kinni. Kuidagi ei ulatunud seda tekki alla tõmbama. Siis muutus õunapuu tuletorniks. Ronisin seda mööda üles, lootuses tekk lahti saada ja alla visata.

Keegi oli minuga seal tuletornis kaasas. Ütles, et roni täitsa üles. Sealt olevat näha imekaunis vaade Okeaaniale (Mina nägin vaid imeilusat piiritut sinist sinist merd.) Astusin aga akendele liiga lähedale ja kõige äärmine põrandalaud tuli lahti. Hakkasin kartma, mida nüüd tuletorni elanik ütleb. Tuletorni elanik oli... MG L-klassi Merle.

Merle näitas meile mingeid raamatuid ja pildialbumeid. Raamat oli täiesti tavaline raamat, aga tagaküljelt selgus, et see oli trükitud Saaremaal ja kuna saarlased armastasid MELK-i, siis oligi sinna kirjutatud "Me armastame MELKi" (Kes ei tea, MELK oli koolis meie klassi beiberühmitus) Siis näitas Merle veel pildialbumit, kus mina poseerisin koos MELKiga. Siis näidati veel fännikirju. Kõikides kirjades räägiti sellest, kui popp MELK on Saaremaal ja kuidas nad üle kõige armastavad Gretat ?! Ometi olin ma nendega koos vaid ühe pildi peal.
Sattusin õrna paanikasse... kahjuks sellega uni lõppeski...

väikene lugu motivatsioonist

See leidis mu üles! Laiskus on siis vähemalt täna sekundaarne probleem, sest ma tunnen kuidas ma tahan midagi korda saata. Häbi on juba hakanud seoses sellega, et prantsuse keele harjusi ma ei kodus ei tee. Lähenemas on uurimustöö viimane tärmin ja varsti-varsti tuleb esitada ettekanne K. Blixenist. Ärgem rääkigem üldse lugematutest lugemata romaanidest :D

Täna ma järsku mõistsin, et ma ju suudan seda kõike teha. Kui vaid tahtmist on. Kui ei ole, siis....
Noh, õnneks hetkel on ja see tuleb ära kasutada. Kindlasti muutub mu meel rõõmsaks kui olen tegelikult enese arengu heaks midagi ära teinud.
Ja et ka homme see toimiks...enne magamaminekut peaks tegelema autsugestsiooniga :) Ma olen tubli. Ma alustan oma ettekandega. Ma alustan oma uurimustööga. Tore on õppida, tore on areneda....

Aitab tühjadest sõnadest. Tegutsema!!!!

majanduslikud meeletused.

Kui ma eelmises postituses meeletusi ennustasiin, siis nüüd on mõningad tehtud. Kas just meeletused, aga äkki ja impulsiivselt täide viidud teod siiski.
Käisime emaga eile Kristiines. Ei ostnud midagi. Käisime Magistralis ka, ostsin endale tossud. Kuigi Kristiinest me miskit ei ostnud, oli sääl siiski üks imekena seelik, mida mu ema endale ihaldas. Ta ei suutnud otsustada kas osta või mitte. Nii ta jäigi kurvalt riidepuule. Näib aga, et see seelik tekitas tõesti suurt iha, sest täna me läksime Ülemistesse ja seesama seelik sai ostetud. Mulle sai ka üks seelik ja üks sviitrike ostetud. Käisime läbi Ilme poolt, kes oli mulle kingakesed tellinud. Siis läksime veel hawaii expressi ja üllatus: emal on nüüd jalgratas.

me ei hakka kohe kindlasti mitte arvutama kõikide nende esemete kogusummat, see oleks kole. Samuti ei hakka mitte mõtlemagi sellele, KAS ilma nende asjadeta oleks ka läbi saanud. Mõtleme hoopis sellele, et nüüd on soojema hooaja jaoks kõik ettevalmistused tehtud ja Berliinis näitame maailmale oma kauneid seelikuid ja veelgi kaunemaid sääri.