niisiis

Lalalaaa. Nädalavahetus oli täiesti tore :) Igasugu asju sai tehtud. Üks noormees kutsus külla, läksin ka. Teine tore noormees kutsus rattaga sõitma, olin nõus :) Koju jõudsin mõlemal korral alles õhtupimeduses, nägin taevas nii ilusaid tähti, õhk oli nii mõnus soe. Oi kuidas ma armastan (ja ma ei väsi seda ütlemast) kevadisi ja suviseid öid... Üldse...tundub, et minu elust võib veel asjagi saada. Pean silmas seda, et masendus on täiesti kadunud. Mu isiklikud kiiksud teevad ainult rõõmu ja olen nii isepäiseks muutunud, et väga ei hooligi mida minust arvatakse. Vot.

Tundub, et ma jälle tahan giiditööd teha kuigi eelmisel sügisel oli sellest nii suur tüdimus,et ajas lausa öökima. Nüüd- oh saaks jälle ameeriklaste ees esineda ja kuulda kui tark ilus ja osav ma olen. Muuhulgas seda ka, et Tallinna küla on väga kena :) Palka saada on muidugi ka väga väga kena :)

Aga autokooli tunnid kaovad meeletu kiirusega. Juba on kolmveerand ära haihtunud. Noh, eks ma midagi juba oskan ka, aga viimati sain ma suure ehmatuse osaliseks. Õpetaja pidurdas. Seda pole ta minu eest peale 4. või 5. tundi teinud. Ma tõesti ei näinud seda tumepunast autot, mis paremalt sõitis. Šokk oli suur, pea pisarateni ehmatav. Siiski suutsin ma end kokku võtta :)

Täna oli nii ilus ilm, et läksin rattaga sõitma. Täiesti üksi muide. Ja mida mina nägin tee peal? Liisi ja Lalaa-d. Muidugi ajas selline ootamatu kohtiumine mind naerma. Nagu Liis ütles: "Algul ma vaatasingi, et mingi lollakas sõidab meie poole, ise naerab täie suuga. Siis nägin üllatusega et ooo see polegi lollakas, see on hoopis Greta" :):):) Sõitsin muidu väga suure naudinguga Tartust välja. Üsna tühjal maanteel, põldude vahel siras päike ja õhk oli nii soe nii soe...Sõitsin ja sõitsin ja kuidagi ei tahtud tagasi pöörduda. Noh, lõpuks jõudsin sellisesse kohta nagu... Hanitse?

Hiljem sai õrna seebiooperliku varjundiga stseen ka läbi elatud. Tulin sõitmast,näost punane ja väsinud. Igaks juhuks koputasin uksele. Vastas Liis hirmunud häälega "oota" Noh, nii läksin ma poodi ja ostsin endale uue pluusi. väga kasulik ju :) Aga Lalaad nägin ma sellegippolest. Mul oli vast veidi ebamugav. Ei teagi miks, aga oli tore oma uudishimu rahuldada ja seda "müstilist" tegelast näha...

Aga eile rahmeldasin ma suures energiahoos nii, et tuulasin toas ringi. Kiskusin kogu oma hirmuäratava musta pesu koguse põrandale, sorteerisin. Pesin ära :) Nii tore :) Kõik mõttetud sodipaberid viskasin ka ära, katkise koti, endise lemmiku suutsin ka ära visata. Nii läks prügi hulka ka see õudne lamp. Noh, eks prahti tuleb varsti jälle aga hetkel on justkui uus eluetapp alanud :D