eksamijärgne depressioon

Põle ju ammu kirjutanud...ehk peaks paari sõnaga austama seda tekstimoodustist, sest sõnamulin peab ikka kasvama kasvama kasvama.
Kuigi tegelikult....mina, pea üldse ebaadepressiivne inimene, kannatan hetkel eksamijärgset depressiooni...eetika oli! Viimane eksam ja ütleks, et ei olnud sugugi väga hull. Sain hakkama, arvestades ka sellega, et õppimise asemel tegelesin rõõmuga öö läbi arvutimängu mängimisega(häbi!), vastasin küsimustele copy-paste vormis ning veetsin täna intensiivse eetikapäeva. Kell 2 sai isu täis ning...sattusin eufooriasse, kasutades eetilisi termineid, tundsin end kui rahulolev siga. ka eksamieelne aeg möödus kärsitult oodates, millal ometi vastata saab ja millal lahkuda võib. Kirjutasin, oli tore ja nüüd tunnen end kui tühjakspigistatud sidrun...pähhh! Pingelangus mõjub mulle alati halvasti...erinevalt teistest inimestest, kes siis õnnelikuks ja rahulikuks muutuvad,,,,mina aga tunnen eksistenstsiaalset kriisi (noh väikene kunstiline liialdus, kuid mõnel määral tõsi). Üks "hea" mõju sellel õppimisel muidugi oli: rääkides eetikast võin nüüd keskmise inimese surnuks rääkida

oeh bla bla bla