neljapäev, detsember 08, 2005

olen täitsa kurnatud

Piinlesin ja piinlesin selle essee kallal ja...no läbi unetuse ja tahtejõu ma ta ka valmis sain. Mingi käkk on :D Lohutan end sellega, et eelmise aasta tööde kohta arvsin tol ajal samamoodi. Nüüd tundusid juba täiesti normaalsed. Ehk seegi töö, siis kui temaga seotud negatiivsed emotsioonid kaovad, tundub inimlikuna. Igatahes valmis sai. Olen rahulik. Paraku kohe algab sama häda otsast peale: kolmapäevaks vaja järgmine tekst kokku mätsida. Kõige hullem on see, et ma tean selleks võimeline olevat....lihtsalt....ei viitsi, ei pabista :S

Kell on nii vähe. Liis magab oma tekkide all. Mina olen üleva seitsmest. Jah, lõplik mätsimine ja väljaprint. Huvitavat eriti polegi vist, tähelepanu koolitöödel.

Tahaks nüüd magada aga und enam ei ole, igavus on hoopis. Nii õel ma täna ei ole, et Liisi hakkaks üles peksma. Las magab

Oeh, aga mis mina peale hakkan?

5 ...kaja:

K. ütles ...

oeh...kui ma vaid teadnud oleks et sa kell pool seitse (minu aja j2rgi ) sees olid ja igavlesid, ehk oleks ma leidnud v6imaluse netti tulla :(

HL ütles ...

issand, sa tydruk oled ikka täitsa segaseks peast läinud :S Mis sa niii vara hommikul üleval teed? Magada ei oska? :D

L ütles ...

hih. jah Liisi ei tohi keegi segada, kui Liis magab. Liisil on au magada nii palju kui süda lustib. Liis on püha! Pidage see meeles :DDD

K. ütles ...

milline ego :D

greta ütles ...

Liis on muidugi püha. Mitte küll samaväärne mozarellaga aga vähemalt õnnis vapsik on ta kindlasti