Niisiis,,,,,
Olen saanud tõeliseks maadeavastajaks. Viimase paari päeva jooksul hoolega Tartut avastanud. Külastasin Supilinna ja Tammelinna ja eile...üllatus! Meie ühika taga on elab oma elu väike räämas ja kohati tõusiklik aedlinnake kus sümbioosis asetsevad nii uhked renoveeritud ja elumajadeks tehtud daatšad kui ka oh...minu unelmate hurtsikud, rohtukasvanud, pea läbimatu aiaga maalapid, kus vohab naat ja meelespead :) Ainuke miinus oli maantee lähedus nii, et hoolimata sellest, et asusime täiesti "mahajäetud" lohakil rajoonis, meenutas autodemühin meile siiski, et oleme linnas.

Tiinagi tundis end looduslapsena. Läksime parasjagu mööda teed kui Tiina rohtu hüppas ja piimanõgeseid laastama läks. Noh ikakgi linnainimene, kes loodusest lugu ei pea ja õitel õitseda ei lase. Ja ta tegi seda kõike ettekäändel, et "mmm piimanõgeste õied on nii magusad! proovi ka!" ja...häbiga tunnistan,et ühe proovisingi :S'

Nädalavahetus koos esmaspäevaga ning samuti täna on olnud väga viljakad kui asi puududtab ideid (kas need on mõistlikud või mitte, on igaühe enda otsustada) Kuid jah...rääkisime hiirte mõtlemisvõimest, hobuse anatoomiast hmmm... pikalt arutlesime universumi olemuse üle. Tänane päev oli muidugi veelgi loomingulisem. kõik ajaloolased pidage meeles, täna sündis maailmakuulus bänd Karlova Kiisud, mis muutis maailma (tjahh...ei mina ei Doris muusikalist kuulmist ei oma, sestap otsime solisti :D). Ei saa ka unustada kallist Kustit, keda tänasime ennist ja tänan nüüd veel korra. Kallis Kusti aitäh, et meile ülikooli asutasid. Tore on õppida vene kunsti ja kirjandusteadust :)

Oi, unes nägin Leonardit (oo iidol :D), kes nimetas end Normaniks ja kellel oli pruudiks u 22-aastane kärsitu tibi.

Õues sajab vihma ja inimesed virisevad aga mina ....vihm on tore uiiii! isegi kleepuvalt märjad riided on omamoodi toredad uiii.

Lõpetan, enne tänan veel Liisi, kes kraaksus trükivigu ette ja kellele võib tänulik olla kui tänases postituses veidi vähem vigu märkate :)