pühapäev, august 21, 2005

tööst rääkides....

Enamasti ikka sama tüüpi küsimused, samasugused inimesed. Tõesõna, vahel tundub, et inimesi on edukalt kloonitud juba aastakümneid. No õesti on nad kõik niiii sarnased. Üldiselt ega midagi nii vapustavalt põnevat pole.Laulan oma päheõpitud Toompea monoloogi ette, siis sama kadriorus. On nagu ikka on aga vahel... oi nalja ikka saab :)

Ma olen absoluutselt sterotüüpide kasutamise vastu aga vahel tõesti tundub, et ameeriklased on lihtsalt lollid. Tumbad :D Professoreid on muidugi ka,tarku nimesi kah aga no mis nägu pean ma tegema kui näidatakse näpuga varesele ja küsitakse: "Kas see ongi teie rahvuslind?"
(Bussis sai pääsukest korra mainitud)
- "Ei see on vares!"
-"Oi, meie varesed on küll teistsugused."

Samuti tänane näide:
Oleme Toompeal, Neitsitorni juures lähevad trepid alla Kik in die Kök'i poole. Väike kallak.
-"Kas teie rohi kasvab aeglaselt? Kuidas te neid nõlvu niidate?"
-"Murutrimmeriga!"
(Tädikese nägu selgineb niivõrd lihtsa vastuse peale) - "Ooo!"

vot ma ei tea mis tegu ja nägu mul teiselpool maakera oleks aga.....no andke andeks minu eestimaise mätta otsast tundub see küll üsna jabur.


Üldiselt ei taha ma siiki muljet jätta nagu see oleks tavaline. Ei ole, seda enam see aga üllatab :D Võtab hetkeks lausa sõnatuks. Aga loll pole ju mitte see, kes küsib vaid see, kes üldse küsida ei oska.
nii et....

2 ...kaja:

L ütles ...

ei kreetakene, loll on hoopis see kes lollile küsimusele vastata ei oska :)
ja noh, küllap see tädi kujutas, et siin ajast ja arust nõukogude liidus käib veel muruniitmine vikatiga ja viljakoristamine sirbiga, korilusest rääkimata...

greta ütles ...

aga loomulikult! Nii see ongi! Ainult et kesklinnas üritame modernsed välja näha.