eilsest filmist

Eile võtsin ometi end kokku ja läksin keemiaringi neljapäevasele filmiõhtule. Seekord näidati filmi nimega "what the bleep do we know", mida on väga raske paari lausega iseloomustada ja mida enam ma nähtule mõtlen, seda enam kõik mu peas laiali valgub. Film oli segu dokumentaalsest ja väljamõeldust. Räägiti kahje objekti samaaegselt kahes kohas olemise võimalikkusest, ajast ja ajasrändamisest, ajukeemiast ja paljust muust
Üks põhiideedest oli see, et inimesed kujundavad reaalsust enese ümber ise ja põhimõtteliselt on kõik võimalik. Seda prooviti tõestada muuhulgas ka kvantfüüsikast lähtuvalt. targad onud ja tädid selles filmis ütlesid, et meie kujundatud reaalsus on lihtsalt see, mille me oleme enestele pühe võtnud. Huvitav näide selle kohta oli see, kuidas omal ajal indiaanlased ei olnud võimelised nägema silmapiiril Kolumbuse laevu, sest nende maailmas midagi säärast ei eksisteerinud. Shamaan aga märkas, et vesi ja lained on kuidagi imelikud ning pingsa jõllitamise tagajärjel ikka midagi nägi. Ta ütles seda ka teistele ja kuna nad teda usaldasid, hakkasid ka nemad nägema.
Teiseks väga huvitavaks kohaks filmis olid kellegi jaapanlase katsed veekristallidega. Ilusad mõtted nagu näiteks thank you muutsid veekristallid ilusaks, halvad mõtted aga koledaks. Kuivõrd tõene see nüüd on, ei tea, aga väga ilus mõte küll ja...mõtte jõud on tegelikult hiigelsuur nii, et kasvõi teoreetiliselt sel ju tõepõhi all on...
Juttu räägiti seal palju, üritati kogu inimese olemist ka keemiliselt seletada... kõik kahjuks meelde ei jäänud aga idee, et kõik on mõtlemise taga kinni, on küll õige. Väga teoreetiliselt, praktikas on seda vast rakendada väga vähestel valitutel: nõidadel, samaanidel. nemad on suutelised uskuma enamasse kui "mass" ja on tõesti suutnud nende kujundatud piirid ületada. Samas, ega nad ei ole erilisemad kui kõik ülejäänud. Ainuke asi mis neid maailma avastamisel eelisseisu tõstab, on usk, et kõik on võimalik. Kindlasti nõuab piiridest vabanemine tööd, lausa aastakümneid oma teadvuse arendamisel, kuid... kõik ON tõesti võimalik.
Filmi järel paluti mõningatel "tarkadel" filmi kommenteerida. Ausalt öeldes mind lausa hämmastas kui üheselt nad sääraseid ideid eitasid. Jah, ega ma poleksi oodanud fanaatilist usku, sellesse mida räägiti, aga öelda, et see või see pole võimalik, on küll äärmiselt vale. Inimesed on alalhoidlikud ja ikka proovitakse säilitada vana ja kindlakskujunenut aga...kui see nii oli, siis ei toimugi arengut! See mida pole avastatud, see millest ei teata, seda polegi olemas? Pigem vastupidi: see mida me teame, mida oleme tõestanud, on vaid üks võimalik vastus olemasolevale, mis on nii tihe ja nii mitmekihiline, et meie oma piiratuses suudame tajuda vaid imeväikest osa sellest kõigest...

Film oleks võinud olla paremini esitatud, aga ideed, mida välja käidi, vähemalt mõned neist olid väga head ja panid vähemasti mõtlema...
Kui tekib võimalus filmi näha, soovitan soojalt seda teha