Neljapäev, veebruar 26, 2009

veidi veel

Marit on praegu lennukis kes teab täpselt millise asula või paiga kohal õhus, poolel teel Bolognasse. Varsti lähen mina ka. Isegi kohvri sain pakitud! Rakendasin Krissu pakkimisstiili ja tulemuseks oli kaos. Nagu oleks tegemist mõne kaltsukaga! Lõpuks sain siiski kõik asjad kohvrisse topitud ja see, mille ma seekord maha unustasin, selgub hiljem. Või kui ma miskit maha ei unustagi, selgub kindlasti veidi aja pärast miski, mida ma otsustasin mitte kaasa võtta, aga mida nüüd igatsen.

Väljas sajab lund. Mul on nohu ja väga tüütu kurguhäda, köhh-köhh! Unistan 12-kraadilisest kliimast ja loodan, et külmetus kaob sinna jõudes nõiaväel. Enesetunne on rahulik. Paanikat pole, aga see võib tekkida küll. Kuskil poolel teel kutsun stjuuardessi ja ütlen, et palun peatage see sõiduk, mina tahan maha. Ei, ilmselt siiski mitte. Mõtlen arvatavasti lihtsalt sellele, kui pikk ja tüütu see lend on. Mõtlen sellele, et tahaks aega mõistlikult kasutada ja uinak teha või raamatut lugeda, aga see mul ei õnnestu, sest mingi kerge ärevus on ikka sees.

Jah, ja ega muud vist polegi. Ainult veidike veel oodata. Vaatame, kuidas läheb. Normaalsed inimesed jah nii ei tee, aga nagu üks tähtis inimene ütles: mis selle normaalsusega ikka saavutab....

Neljapäev....

Reede.....

Laupäev!

2 ...kaja:

Anonüümne ütles ...

hehehe kui naljakas, vähemalt said pakitud :D

Anonüümne ütles ...

Hakkad siis lõpuks minema ka või? Ma muudkui ootan ja ootan, et sa ära läheksid. Mida rutem sa lähed, seda rutem saan ma sulle külla tulla ;). Nii et ära unusta mulle aadressi saata (sinu enda tulevase heaolu huvides on parem, kui sa seda teed, sest muidu ma pean su niisama välja nuhkima ja oi, siis sa alles saad, nii mis koliseb) ja oma majutajat võid ka eelnevalt hoiatada, et võib juhtuda, et sulle tuleb paar...kümmend inimest külla :D.
Buen viaje y mucha suerte! (ma selles teises keeles ei oska)