Käisin äsja dušši all, nüüd istun siin arvuti ees, ihukatteks vaid üks mõnus pehme puhtas tekikotis tekk. Käed on paljad ja selg samuti. Ja minust paremal on peegel. Loomulikul ma kiikan sinnapoole :) Tegelikult on võimlemisprojektist kasu olnud küll. Vähemalt vaimselt. Tundungi enesele nii ilusana :P Tiina muidugi söötis mulle sisse suure hulga jäätist, ikkagi olen ilus. Ja otseloomulikult aina ilusamaks lähen. Tunneksin nii isegi, kui ainukesena seda arvaksin. Veel parem on, et ka teised mu ilu tunnustavad.
Edevus on edasiviiv jõud. Niisiis, las see postitus siin oma beibelikkusest hoolimata olla.
esmaspäev, jaanuar 16, 2006
laupäev, jaanuar 14, 2006
iseendaga kahekesi
Ma pole ju harjunud üksi olema. Lõppude lõpuks on mul toakaaslane kes oma olemasolust tahes-tahtmata märku annab (täpselt samamoodi nagu mina temalegi) Aga nüüd olen üksi. Eile veel Tiina, aga täna täitsa üksi.
Võtab aega, et ümberlülituda. Pool päeva passisin niisama, võimetu ükskõik millise tegevuse jaoks.
Üks hetk ma õnneks suutsin vähealt lugeda. Ukerdasin aknalauale padjakese, tee ja raamatuga. Vaatasin maailma teiselpool aknaklaasi. Koledast ilmast hoolimata nii ilus oli. Ja värske õhk kaa!
Päris täiuslik kõik veel polnud, aga ma läksin poodi. Ostsin küünlaid ja jäätist.
Teel kogesin veel seda eufooriat, mis mind vahel tabab. Õnnetunne. Põhjuseta ja põhjendamatu. Imekaunis õhtu ja miski seda rikkuda ei saa. Ebakindlus elu suhtes on tagaplaanil, ei häiri helisõda trance'i kuulava naabriga ega ka see, et keegi on külmikust varastanud mu pelmeenid.
Küünlad põlevad, jäätis keele peal on magus ja...
homme olen natukene parem inimene, kui täna.
Muide, ka vaade, mis aknast avaneb on imeilus...
Lucky to be alive
Võtab aega, et ümberlülituda. Pool päeva passisin niisama, võimetu ükskõik millise tegevuse jaoks.
Üks hetk ma õnneks suutsin vähealt lugeda. Ukerdasin aknalauale padjakese, tee ja raamatuga. Vaatasin maailma teiselpool aknaklaasi. Koledast ilmast hoolimata nii ilus oli. Ja värske õhk kaa!
Päris täiuslik kõik veel polnud, aga ma läksin poodi. Ostsin küünlaid ja jäätist.
Teel kogesin veel seda eufooriat, mis mind vahel tabab. Õnnetunne. Põhjuseta ja põhjendamatu. Imekaunis õhtu ja miski seda rikkuda ei saa. Ebakindlus elu suhtes on tagaplaanil, ei häiri helisõda trance'i kuulava naabriga ega ka see, et keegi on külmikust varastanud mu pelmeenid.
Küünlad põlevad, jäätis keele peal on magus ja...
homme olen natukene parem inimene, kui täna.
Muide, ka vaade, mis aknast avaneb on imeilus...
Lucky to be alive
neljapäev, jaanuar 12, 2006
Keine panik
Viimane eksam homme, siis veel esseed ja saan jälle oma normaalsesse elujaatavasse ja relaxed ellu tagasi pöörduda. Ma virisesin eelmine sess siin ploogis neil eksamiteemadel liialt palju. Seekord püüdsin end tagasi hoida aga ikkagi: AAAaaaaaaarrrrrgggggggghhhhhhhhhhhh!
Iiveldama ajab kogu see info, mida pean oskama, mis määrab minu keskmise hinde ja minu järgmise semestri õppetoetuse saamise võimaluse.
Tahaks olla poolearuline, kellele kogu sess üle jõu käib. See oleks hea vabandus. Ma lihtsalt ei suuda.
Häda on selles, et suudan küll. Mul pole mitte mingit vabandust. Lihtsalt see enesepiitsutamine on räpane ülesanne.
Hästi, lähen üritan saada inimeseks. Prääniku asemel haukan õuna ja küll ma hakkama saan. Saan kindlasti, aga protsess on jube
Iiveldama ajab kogu see info, mida pean oskama, mis määrab minu keskmise hinde ja minu järgmise semestri õppetoetuse saamise võimaluse.
Tahaks olla poolearuline, kellele kogu sess üle jõu käib. See oleks hea vabandus. Ma lihtsalt ei suuda.
Häda on selles, et suudan küll. Mul pole mitte mingit vabandust. Lihtsalt see enesepiitsutamine on räpane ülesanne.
Hästi, lähen üritan saada inimeseks. Prääniku asemel haukan õuna ja küll ma hakkama saan. Saan kindlasti, aga protsess on jube
teisipäev, jaanuar 10, 2006
PMS ja vingumine
Mitte, et mul nii väga miskit öelda olekas, aga eelmine post oli nii ajuvaba ju mulle endalegi arusaamatu, et see tuleb kuidagi allapoole "lükata". Vähemalt natukene silma alt ära :)
Nii, mis siis öelda? Tiina juures käisime taas filme vaatamas. Seekord komme ei õginud, äkki Tiina sai aru, et ei tasu pakkuda. Me söömegi kõik ära :)
Seekord taas üks nunnu film: Laws of Attraction. Ma ju tean niisuguseid filme. Tavaliselt jätavad need mu täiesti külmaks aga mina oma PMS-ga saavutasin laua seisundi lovesick. ÖÖk! Ja siis ma vajasin muidugi kartulikõrpse kah. Õnneks minu "ilusad jalad" on raudkindlad ja mingisugune rämps neid ei riku :)
Mis puutub meie projekti, siis mingil määral on edu ka märgata. Minimaalselt muidugi, kuid siiski.
Lovesick olen ma muidu ka. Masohistlik enesepiinamine annab märku, et olen elus. Seega tuleb ihaleda jobusid ja mölkuseid :) (tegelikult on ta hea, eksole)
Vingumine on mulle ka hakanud viimasel ajal rohkem meeldima, kui kombeks. Just nimelt sellin viljatu vingumine. Piiksun ja piiksun , aga midagi ette ka ei võta :) Mõnna. Vahetevahel vilgatab juba ekistentsiaalne kriis. Milleks ma üldse olen? Eksamite süü muidugi. Neist on mul aga nii ükskõik, et...
Lõpetuseks midagi positiivset? Õnneks ei läinud need külma ja lumevaese talve ennustused täppi. Vähemalt siin Tartus on küll tõeline talvemuinasjutt paksu lumega ja suurte jääpurikatega. Hiljuti nägin ma lausa leevikesi (viimati eitea millal) nad olid lihtsalt ilisad aga lumega kaetud puuokste vahelt tundusid nende punased kõhukesed veel eriti ilusad ja nad piiksusid ka väga armsalt :)
Nii, mis siis öelda? Tiina juures käisime taas filme vaatamas. Seekord komme ei õginud, äkki Tiina sai aru, et ei tasu pakkuda. Me söömegi kõik ära :)
Seekord taas üks nunnu film: Laws of Attraction. Ma ju tean niisuguseid filme. Tavaliselt jätavad need mu täiesti külmaks aga mina oma PMS-ga saavutasin laua seisundi lovesick. ÖÖk! Ja siis ma vajasin muidugi kartulikõrpse kah. Õnneks minu "ilusad jalad" on raudkindlad ja mingisugune rämps neid ei riku :)
Mis puutub meie projekti, siis mingil määral on edu ka märgata. Minimaalselt muidugi, kuid siiski.
Lovesick olen ma muidu ka. Masohistlik enesepiinamine annab märku, et olen elus. Seega tuleb ihaleda jobusid ja mölkuseid :) (tegelikult on ta hea, eksole)
Vingumine on mulle ka hakanud viimasel ajal rohkem meeldima, kui kombeks. Just nimelt sellin viljatu vingumine. Piiksun ja piiksun , aga midagi ette ka ei võta :) Mõnna. Vahetevahel vilgatab juba ekistentsiaalne kriis. Milleks ma üldse olen? Eksamite süü muidugi. Neist on mul aga nii ükskõik, et...
Lõpetuseks midagi positiivset? Õnneks ei läinud need külma ja lumevaese talve ennustused täppi. Vähemalt siin Tartus on küll tõeline talvemuinasjutt paksu lumega ja suurte jääpurikatega. Hiljuti nägin ma lausa leevikesi (viimati eitea millal) nad olid lihtsalt ilisad aga lumega kaetud puuokste vahelt tundusid nende punased kõhukesed veel eriti ilusad ja nad piiksusid ka väga armsalt :)
reede, jaanuar 06, 2006
ood minu ilule :)
Käisin äsja dušši all, nüüd istun siin arvuti ees, ihukatteks vaid üks mõnus pehme puhtas tekikotis tekk. Käed on paljad ja selg samuti. Ja minust paremal on peegel. Loomulikul ma kiikan sinnapoole :) Tegelikult on võimlemisprojektist kasu olnud küll. Vähemalt vaimselt. Tundungi enesele nii ilusana :P Tiina muidugi söötis mulle sisse huiku jäätist, ikkagi olen ilus. Ja otseloomulikult aina ilusamaks lähen. Tunneksin nii isegi, kui ainukesena seda arvaksin. Veel parem on, et ka teised mu ilu tunnustavad.
Edevus on edasiviiv jõud. Niisiis, las see postitus siin oma beibelikkusest hoolimata olla.
Edevus on edasiviiv jõud. Niisiis, las see postitus siin oma beibelikkusest hoolimata olla.
kassiõhtu
Kestab hobusejaanuar, aga täna on kassiõhtu. Miau.Väikesed naljad MSN-s viisid selleni, et toimus metamorfoos ja minust sai kass-inimene. Ja ma olen nii edev. Vaadake ilmarahvas :) Vähemalt Liis ütles, et ilus on :) Kurr!
Muidu oli tänane päev pooleldi õppimine, pooleldi Tiina juures olemine. Natuke seda tobedat zuuma-mängu kah. Igatahes Tiina va rikkur ostis teleka ja dvd-mängija kah veel. Vahtisime eriti mõttetut filmi nimega Elektra ja siis sihukest nunnut filmi nagu A Lot Like Love. Ja õgisime Tiina komme. Nüüd on meil Liisiga kergelt paha olla. Ilusad jalad tulevad ikkagi!
Nii, mis veel? Täna ma ei skoori. See on minu ja Liisi siseringi nali, aga las ta olla ikka siin bloogis. Siis saja aasta pärast on hea mõistatada, mida ma selle all täpselt mõtlesin. Muidu, sama sõnumiga laul oli ka hiljuti raadios, aga see pole päris see, millest mina mõtlesin :D
Homme on eksam aga mul on tegelikult kah suva-suva-suva. Tegelikult pole aga apaatia on küll. Pea valutab ja silmade ees jooksevad ainult Zuma-mängu kirevavärvilised mummud. Pfffff!
Nii, mõtlesime sellest ka, et kuidas Krissut lennujaamas vastu võtta. Aga kuna ka tema seda loeb, ei saa ju üllatust rikkuda. Ui, tahaks küll!
ja minu sünnipäevani on jäänud päev vähem kui kaks kuud. Siis saan ma vanaks inimeseks ja vähemalt proovima käituda daamilikult ja "küpse" inimesena. Tegelikult: no way! Olen igavesti ajatu jabur-käkk:D Küll on tore!
Oh pühapäev oh pühapäev.... Liis tahab mulle minna Kitekati ostma, aga mina eelistaksin KitKati(shokolaadi see tähendab...)Ja nüüd minu sõnamulin lõppeb.
FIN
täname kannatlikke lugejaid
mina ja mu kass-alter-ego
bgjoprehjphjprwgjbymrjghop!
(täna ma ei skoori, mitte valesti mõista)
keegi ei saa aru, aga polegi vaja:)
hobusejaanuar
Tiina tuli kord meile ja märkas minu uut, taas kenade lakkade ja sabadega neljajalgsete kalendrit. "Kas teil on alati hobusejaanuar?" küsis ta. "Alati ei ole, aga praegu küll jah."
Selline tore lugu. Põnevaid sõnu ja väljendeid neid siseringi nalju sünni iga päev. Hobusejaanuar on aga üsna hea iseloomustus kogu meie siinsele elule. Seda juhul kui võrrelda hobusejaanuarit hobuseunenäoga. Veidi veider, kummaline, kohutavalt naljakas eksistents. Palju jaburaid kuid naljakaid mõtteid ja tegusid :)
Praegu on meil käsil kiirprojekt Ilusad Jalad. Peame oma 20. jaanuaril saabuva kauni väliskülalise jaoks olema tippvormis.
Kõik on väga lihtne: tuleb lihtsalt pidevalt korrutada mantrat ilusadjaladilusadjaladilusadjaladILUSADJALAD ning ilusad jalad tulevadki. Ma nimetaksin seda oma keha psühholoogilieks mõjutamiseks. Nojah, kindluse mõttes oleme juba 4. päeva ametis ka füüsiliste harjutustega. Peale ilusate jalgade kuluvad ära ka ilusad käed ja ilus kõht :) Nojah, kõik lihased on piimhappest pungil nii, et praegu tundub tõesti keha musculuste ärritusest ilus trimmis :)
Täna sai jälle üle pika aja kodudiskot tehtud. Muusika mängima ja...:) Meeletust tühikarglemisest jõudsime lausa india tantsudeni ning omapoolse interpretatsioonini tangost ja valsist. Tiinal ei jäänud muud üle kui silmi pungitada ja itsitada ja ehkki minimaalselt, siiski kaasa tantsida....
Õppimine pole paraku nii edukas olnud. Ullikummid ja Utnapištimid said selgeks õpitud, Lähis-Ida muistse kirjanduse eksam tehtud, Homeroste ja Hesiodostega, on juba keerulisem. Mitte ei taha! Aga vinguda sel teemal ka ei taha nii et uus lõik uue sisuga :)
Vastuseks Krissu küsimusele: armuelu on endiselt khõmm...pea olematu. Noh aega-ajalt nalja saab aga....Tiina kadestamisväärset ühe-mehe elu ei paista kuskilt. Pöö!
Lugesin internetist Kalade aastahoroskoopi. Juuliks lubatakse meite soole mehi, nojah lootus lolli lohutus, aga vähemalt saame jätkata ilusate jalgade tegemisega, et suvistel seltskonnaüritustel silma paista Muidugi oleme niigi ilusad ja maagilist seksapiili kiirgavad, kuid keegi peale meie endi ei paista sellest aru saavat. Jälle pöö!
Uusaasta õnnevalamisest lubati mulle suurt reisi, praegu tunnen end küll nii koduselt, et raske toastki välja minna aga...
loodan, et õnnestub! Ehk Itaaliasse päkapikumaale? Päkapikk ise paraku ei tule:( Vähemalt tuleb Krissu :)saabki kogu oma tähelepanu tema jumaldamisele keskendada.
Oi, ja lõpetuseks: pesin täna pesu. Nii hea oli. Seal ühika pesuruumis. Kujutasin ette hiiglaslikke vene pesumasinaid, kuhu mahub tonn pesu või vähemalt kaks purjus tudengit aga...võta näpust või võta varbast, vaid kaks üsna pisikest Siemensit(?). Igatahes oli pesu hea ja puhas, peale kuivatis käimist ka kuiv ja soe. Palju parem kui meie kodune hädine "loputusmasin" Kavatsen ka edaspidi siinse pesumaja teenuseid kasutada:) Hihiii
Selline tore lugu. Põnevaid sõnu ja väljendeid neid siseringi nalju sünni iga päev. Hobusejaanuar on aga üsna hea iseloomustus kogu meie siinsele elule. Seda juhul kui võrrelda hobusejaanuarit hobuseunenäoga. Veidi veider, kummaline, kohutavalt naljakas eksistents. Palju jaburaid kuid naljakaid mõtteid ja tegusid :)
Praegu on meil käsil kiirprojekt Ilusad Jalad. Peame oma 20. jaanuaril saabuva kauni väliskülalise jaoks olema tippvormis.
Kõik on väga lihtne: tuleb lihtsalt pidevalt korrutada mantrat ilusadjaladilusadjaladilusadjaladILUSADJALAD ning ilusad jalad tulevadki. Ma nimetaksin seda oma keha psühholoogilieks mõjutamiseks. Nojah, kindluse mõttes oleme juba 4. päeva ametis ka füüsiliste harjutustega. Peale ilusate jalgade kuluvad ära ka ilusad käed ja ilus kõht :) Nojah, kõik lihased on piimhappest pungil nii, et praegu tundub tõesti keha musculuste ärritusest ilus trimmis :)
Täna sai jälle üle pika aja kodudiskot tehtud. Muusika mängima ja...:) Meeletust tühikarglemisest jõudsime lausa india tantsudeni ning omapoolse interpretatsioonini tangost ja valsist. Tiinal ei jäänud muud üle kui silmi pungitada ja itsitada ja ehkki minimaalselt, siiski kaasa tantsida....
Õppimine pole paraku nii edukas olnud. Ullikummid ja Utnapištimid said selgeks õpitud, Lähis-Ida muistse kirjanduse eksam tehtud, Homeroste ja Hesiodostega, on juba keerulisem. Mitte ei taha! Aga vinguda sel teemal ka ei taha nii et uus lõik uue sisuga :)
Vastuseks Krissu küsimusele: armuelu on endiselt khõmm...pea olematu. Noh aega-ajalt nalja saab aga....Tiina kadestamisväärset ühe-mehe elu ei paista kuskilt. Pöö!
Lugesin internetist Kalade aastahoroskoopi. Juuliks lubatakse meite soole mehi, nojah lootus lolli lohutus, aga vähemalt saame jätkata ilusate jalgade tegemisega, et suvistel seltskonnaüritustel silma paista Muidugi oleme niigi ilusad ja maagilist seksapiili kiirgavad, kuid keegi peale meie endi ei paista sellest aru saavat. Jälle pöö!
Uusaasta õnnevalamisest lubati mulle suurt reisi, praegu tunnen end küll nii koduselt, et raske toastki välja minna aga...
loodan, et õnnestub! Ehk Itaaliasse päkapikumaale? Päkapikk ise paraku ei tule:( Vähemalt tuleb Krissu :)saabki kogu oma tähelepanu tema jumaldamisele keskendada.
Ja Liis nägi unes Madonnat, kellele ta üsnebaviiskalt nähvas....
Madonna on meile üsna tähtis tegelane. Kord õpetati raadios kuidas saada edukaks just nagu Madonna. Vast kaheksa õpetust oli. Iga lause algas: Tee nagu Madonna.
Tee nagu madonna: keksle ringi roosas trikoos :) Time goes by so slowly....
kolmapäev, jaanuar 04, 2006
selle aasta neljas päev
Mina küll mingit vahet ei märka. Olgu see aastanumber milline tahes, ikka on elu sama. Uue aasta võtsin vastu sama tuimalt nagu iga aasta. Ma ei mõista seda pidutsemist ja paugutamist. parema meelega oleks lihtsalt magama läinud. Üks hetk on 2005, järgmine 2006 aga...vahet küll märgata ei ole. ma ei taha olla pessimist kuid minu jaoks on see püha täiesti mõttetu ja on naiivne arvata, et uus aasta kuidagi imeväel eelmisest parem on. Noh lootus muidugi on, et vana jääb seljataha ja on võimalik alustada uuega. Siiski...
ja sellepärast ma eriti usin uusaasta SMS-de või mailide saatja kah pole. Niisiis ei midagi isklikku. Ma lihtsalt ei usu sellesse.
Uus algus võib tulla samahästi ka näiteks juulikuus või septembris. see on isklik muutumine, mida numbrid ja kalender ei mõjuta. Pigem soovin kõigile ilusat igas päevas ja pidevat edukat liikumist oma eesmärkide suunas.
tänan tähelepanu eest!
ja sellepärast ma eriti usin uusaasta SMS-de või mailide saatja kah pole. Niisiis ei midagi isklikku. Ma lihtsalt ei usu sellesse.
Uus algus võib tulla samahästi ka näiteks juulikuus või septembris. see on isklik muutumine, mida numbrid ja kalender ei mõjuta. Pigem soovin kõigile ilusat igas päevas ja pidevat edukat liikumist oma eesmärkide suunas.
tänan tähelepanu eest!
neljapäev, detsember 29, 2005
elu kui raamatus
Ei tea, vahel on nii, et tekib sündmusteahel. Tükk aega ei toimu midagi ja järsku see ja see ja see...Täpselt nagu mingisuguses raamatus, kokkusurutult ja sündmusterikkalt. Nii on põnev elada, pikapeale ehk väsitav, aga põnev.
Kaunases käidud (kes ei teadnud, seepärast polnudki kättesaadav). Pikk bussisõit oma mõtete ja unistuste jaoks. Kohalejõudmine ja kallistused.Vanaema ja isa, kes on raske isik, aga mingis mõttes üha armsam. Külalised ja tõesti südamlikud kallistused, musid- leedupärane tervitamine. Nii siiras! Vein, naer ja pisarad, midagi uut minevikust: inimesed paistavad teistsugustena kui enne. Küllakutsed ja lubadused, millal taas kohtume, ei tea. Nii palju käimata õieti pea kuskil. Aga katedraal oli tõesti ilus, rikkalik ja ilus. Uus kirik, kuhu piilusime, ka. Ja funikulöör, mäest ülessõitev tramm, toreda vanapapist kontrolöriga kes kandis punast vormi ja kel nimeks Edmundas. Siis kõik need naljakad fantaasiarikkad poed Laizvas Alejal nagu näiteks kauplus Riešutas - "Pähkel",
Gintarine vaistine - Mervevaigust apteek, Oda Imperija- naha(nahktoodete) impeerium või parim veel
Z'aibiškas taksi - Välkkiire takso :) Võibolla polekski eesti k nii naljakas olnud, aga leedu keeles küll
ka Vilnius! Nii ilus õhtune vanalinn. Kummaline õigeusu kirik, kus sisenejat tervitasid automaatsed klaasist uksed (nii ulmeline), lihtsalt majad ja lõpuks koidu värav, sealne kabel. (jah palju kirikuid jms, aga katoliiklik maa) siis veel tagasisõit.
Nüüd olen siin. Avarii, õnnelik õnnetus, mitte minuga. ja veel: rutemini kui tajuda on võimalik, tuleb meie sekka keegi veel :)
Kaunases käidud (kes ei teadnud, seepärast polnudki kättesaadav). Pikk bussisõit oma mõtete ja unistuste jaoks. Kohalejõudmine ja kallistused.Vanaema ja isa, kes on raske isik, aga mingis mõttes üha armsam. Külalised ja tõesti südamlikud kallistused, musid- leedupärane tervitamine. Nii siiras! Vein, naer ja pisarad, midagi uut minevikust: inimesed paistavad teistsugustena kui enne. Küllakutsed ja lubadused, millal taas kohtume, ei tea. Nii palju käimata õieti pea kuskil. Aga katedraal oli tõesti ilus, rikkalik ja ilus. Uus kirik, kuhu piilusime, ka. Ja funikulöör, mäest ülessõitev tramm, toreda vanapapist kontrolöriga kes kandis punast vormi ja kel nimeks Edmundas. Siis kõik need naljakad fantaasiarikkad poed Laizvas Alejal nagu näiteks kauplus Riešutas - "Pähkel",
Gintarine vaistine - Mervevaigust apteek, Oda Imperija- naha(nahktoodete) impeerium või parim veel
Z'aibiškas taksi - Välkkiire takso :) Võibolla polekski eesti k nii naljakas olnud, aga leedu keeles küll
ka Vilnius! Nii ilus õhtune vanalinn. Kummaline õigeusu kirik, kus sisenejat tervitasid automaatsed klaasist uksed (nii ulmeline), lihtsalt majad ja lõpuks koidu värav, sealne kabel. (jah palju kirikuid jms, aga katoliiklik maa) siis veel tagasisõit.
Nüüd olen siin. Avarii, õnnelik õnnetus, mitte minuga. ja veel: rutemini kui tajuda on võimalik, tuleb meie sekka keegi veel :)
neljapäev, detsember 22, 2005
pidu piduu
Juhtus nii, et Helika mind peole kutsus. Taksoga minek, taksoga tulek. Joogid ja sõit tehakse välja Helika venna poolt. Loomulikult olin nõus! Mis siis, et püha advendiaeg :)
Parlamenti! Üleriided ära ja kohad sisse. Alustuseks siidrid. Midagi peab ju tegema, kuni tantsupõrand tühi. Siis tequilad. Ei tegi kuidas, lihtsalt toodi ja tuli ju ära juua:D. Veel viinakokteile ja...nii saimegi tantsuküpseteks. Ma oleks end ka tühjale tantsupõrnadale lolliks tegema läinud aga jah tänu jookidele oli veidi lihtsam. paraku meie meeletu tantsimine eriti kedagi ei nakatanud ja me läksime tagasi teisele korrusele. Mono Fansi kuulama :D
Ja siis sai Helika endale mehikese. tantsima siis. Muidugi tundsin ma end veidi nagu viies ratas vankria all, aga mis teha. Õnneks leiti mulle lõpuks ka tantsupartner- Helika tüübi sõber. Vot siis hakkas nalja saama :)
See tüüp mulle otseselt ei meeldinudki, aga vähemalt oli temas julgust (kas alkoholist, ei tea) teha tobedaid tantsuliigutusi, nagu näiteks minu keerutamine tango stiilis; ja ma sain terve õhtu kõrvuni suuga ringi liikuda. Lihtsalt oli väääga lõbus :)
Loomulikult algas ka teatud ligiajamine. Olin parajasti piisavalt "lõbus" ka nii, et mingil määral see õnnestuski. Aga minu vanem õde Helika hoidis mul silma peal. Ja Helikal oli aega ja võimalust mul silma peal hoida, sest temal hoidis silma peal vennake, mistõttu Helika tüüp veidi arglikuks jäi :D
Aga meie tegime neile veidi privaattantsu ja...näib, et neile see meeldis :) MIna olin liiga ametis omaenese ilu väljanäitamisega, aga Helika ütleb, et meie liigutused avaldasid soovitud mõju_ suud lahti ja silmad suureks:DIstusime veidi diivanil, muuhulgas ka rääkisime ja...
Õhtu sai üsna ruttu otsa. Telefoninumbrid, lehvitused ja taksosse. Eks näis, kas meie meremehed meile ka helistavad :D
Meie lihtsalt PEAME veel ka 29. tantsima minema, sest ma võitsin loosimises sellels õhtuks priipääsme :P
Magasin kaheteistkümneni, mingit pohmakat küll pole, Lihtsalt naljakas mõelda klubis toimuniule. Tänan kallis Helika venna, nende jookide eest :D
Parlamenti! Üleriided ära ja kohad sisse. Alustuseks siidrid. Midagi peab ju tegema, kuni tantsupõrand tühi. Siis tequilad. Ei tegi kuidas, lihtsalt toodi ja tuli ju ära juua:D. Veel viinakokteile ja...nii saimegi tantsuküpseteks. Ma oleks end ka tühjale tantsupõrnadale lolliks tegema läinud aga jah tänu jookidele oli veidi lihtsam. paraku meie meeletu tantsimine eriti kedagi ei nakatanud ja me läksime tagasi teisele korrusele. Mono Fansi kuulama :D
Ja siis sai Helika endale mehikese. tantsima siis. Muidugi tundsin ma end veidi nagu viies ratas vankria all, aga mis teha. Õnneks leiti mulle lõpuks ka tantsupartner- Helika tüübi sõber. Vot siis hakkas nalja saama :)
See tüüp mulle otseselt ei meeldinudki, aga vähemalt oli temas julgust (kas alkoholist, ei tea) teha tobedaid tantsuliigutusi, nagu näiteks minu keerutamine tango stiilis; ja ma sain terve õhtu kõrvuni suuga ringi liikuda. Lihtsalt oli väääga lõbus :)
Loomulikult algas ka teatud ligiajamine. Olin parajasti piisavalt "lõbus" ka nii, et mingil määral see õnnestuski. Aga minu vanem õde Helika hoidis mul silma peal. Ja Helikal oli aega ja võimalust mul silma peal hoida, sest temal hoidis silma peal vennake, mistõttu Helika tüüp veidi arglikuks jäi :D
Aga meie tegime neile veidi privaattantsu ja...näib, et neile see meeldis :) MIna olin liiga ametis omaenese ilu väljanäitamisega, aga Helika ütleb, et meie liigutused avaldasid soovitud mõju_ suud lahti ja silmad suureks:DIstusime veidi diivanil, muuhulgas ka rääkisime ja...
Õhtu sai üsna ruttu otsa. Telefoninumbrid, lehvitused ja taksosse. Eks näis, kas meie meremehed meile ka helistavad :D
Meie lihtsalt PEAME veel ka 29. tantsima minema, sest ma võitsin loosimises sellels õhtuks priipääsme :P
Magasin kaheteistkümneni, mingit pohmakat küll pole, Lihtsalt naljakas mõelda klubis toimuniule. Tänan kallis Helika venna, nende jookide eest :D
teisipäev, detsember 20, 2005
söön ja magan
ja olla on nii hea. Tunnen, et peaksin end taksitama, pidama mingisugust distsipliini...Aga milleks ometi? Ükskord üle pika aja võin süüa piiramatult, sest toitu lihtsalt on piiramatult(sellist mida ma ka süüa tahan) ja magada...saan ma ka enese kohta päris pikalt. Üheteistkümneni lausa! Ainult kass käib vahepeal kella kaheksa paiku närvidele.'
Uue Harry Potteri lugesin läbi. Noh, normaalne. Võibolla ma olem selelst tüdinenud juba, kuid raamat sellist erilist elevust nagu eelmised osad, enam ei pakkunud....
Nüüd loen järgmist ajaviiteautorit. Rosamunde Pilcherit. Doktor Zivago tahan ka veel vaheajal läbi lugeda. heebrea luule ja muinaskirjandus võivad oodata :)
Muide, esimese eksami sain ma A! Nii tore nii tore. Ja Doris sai ka. Isegi parem:) Loodame, et hea õnn jätkub:)
Kummaline on see, et täna nägin ma unes prantsuse keele õpetajat, kes jooksis kontrolltöö ajal klassist välja ja tagsi tulles nuttis.Siis ta ütles, et töö jääb ära ja kätteantud ülesanded jäävad kodutööks. Imelik!
Tubliks koduperenasieks lubasin ka hakata vaheajal. Küpsetada ja kududa. Tundub, et esmane vaimustus läks vist üle. jah, kindlasti küpsetan ma miskit aga kududa..sain oma 8 rida valmis ja enam vist ei viitsi :D
Tegelen parem kosumisega :)
Uue Harry Potteri lugesin läbi. Noh, normaalne. Võibolla ma olem selelst tüdinenud juba, kuid raamat sellist erilist elevust nagu eelmised osad, enam ei pakkunud....
Nüüd loen järgmist ajaviiteautorit. Rosamunde Pilcherit. Doktor Zivago tahan ka veel vaheajal läbi lugeda. heebrea luule ja muinaskirjandus võivad oodata :)
Muide, esimese eksami sain ma A! Nii tore nii tore. Ja Doris sai ka. Isegi parem:) Loodame, et hea õnn jätkub:)
Kummaline on see, et täna nägin ma unes prantsuse keele õpetajat, kes jooksis kontrolltöö ajal klassist välja ja tagsi tulles nuttis.Siis ta ütles, et töö jääb ära ja kätteantud ülesanded jäävad kodutööks. Imelik!
Tubliks koduperenasieks lubasin ka hakata vaheajal. Küpsetada ja kududa. Tundub, et esmane vaimustus läks vist üle. jah, kindlasti küpsetan ma miskit aga kududa..sain oma 8 rida valmis ja enam vist ei viitsi :D
Tegelen parem kosumisega :)
laupäev, detsember 17, 2005
oh seda söömist, oh seda joomist, oh seda trallilöömist
Eelmäng jõuludele! Tädi kutsus lõunale. Ta oli liha teinud...ja väga häid ahjukartuleid. Vein kuulus ka muidugi asja juurde :) Hiljem jõime shokolaadikohvi...mmm! Milline nauding. Ime pole siis, et Liiski soovi avaldas sellele uhkele pidusöögile kutset saada. igatahes sõin ma umbes kolm korda rohkem kui tavaks ja selliste situatsioonide mõju on see, et sööks ja sööks ja sööks. Hoolimata sest raskest täiskõhutundest...(Lähengi varsti peidetud mandariinikotti otsima.)
Tädi juures oli igatahes ütlemata tore. Kõht täis, hakaasime mängima vanu vinüülplaate. Sain maitset nostalgiast, kuigi mina oma varasemaski nooruses olen LP-lt kuulnud vaid entel-tentelit, sedagi Eva juures. Kurb on aga see, et kõik plaadid olid kuidagi kahjustatud ja mängisd kauni muusika asemel venitatult ja lihtsalt koledalt :( Aga oh seda rõõmu siiski!
Vaatasime ka pildialbumied. Mina, kaunis ja noor; tädi, kaunis ja noor. :)
Veel vaatasime prantsuse TV-d, üritasin midagi aru saada, tänu visuaalsele poolele, veidi saingi. Hihii ja siis kiskus emme ukse tagant välja tädi mingisuguse võimlemisatribuudi ja..hakkasime end liigutama! Jälle nalja kui palju! Oh neid tädi põnevaid mänguasju küll!
Oh ja kaubanduskeskusesse oli ka asja. Uskumatu ajaveetmisviis: ajada taga trimmivaid sukkpükse ja vasepuhastusvahendit. Mu ema läks kogu aeg vale teed ja ma pidin teda õigetesse riiulivahedesse talutama, silte ette lugema, noomimiskohustuse valede asjade ostmise soovimise eest võttis tädi enda kanda.
Tralli kui palju!
ja nüüd ja nüüd just hetk tagasi võttis ema välja mu esimese jõulukingi. Lõhnav pakk, pehmesse paberisse mässitud pidzaama, lõhnav......
mmmmmm! Milline nauding!
Tädi juures oli igatahes ütlemata tore. Kõht täis, hakaasime mängima vanu vinüülplaate. Sain maitset nostalgiast, kuigi mina oma varasemaski nooruses olen LP-lt kuulnud vaid entel-tentelit, sedagi Eva juures. Kurb on aga see, et kõik plaadid olid kuidagi kahjustatud ja mängisd kauni muusika asemel venitatult ja lihtsalt koledalt :( Aga oh seda rõõmu siiski!
Vaatasime ka pildialbumied. Mina, kaunis ja noor; tädi, kaunis ja noor. :)
Veel vaatasime prantsuse TV-d, üritasin midagi aru saada, tänu visuaalsele poolele, veidi saingi. Hihii ja siis kiskus emme ukse tagant välja tädi mingisuguse võimlemisatribuudi ja..hakkasime end liigutama! Jälle nalja kui palju! Oh neid tädi põnevaid mänguasju küll!
Oh ja kaubanduskeskusesse oli ka asja. Uskumatu ajaveetmisviis: ajada taga trimmivaid sukkpükse ja vasepuhastusvahendit. Mu ema läks kogu aeg vale teed ja ma pidin teda õigetesse riiulivahedesse talutama, silte ette lugema, noomimiskohustuse valede asjade ostmise soovimise eest võttis tädi enda kanda.
Tralli kui palju!
ja nüüd ja nüüd just hetk tagasi võttis ema välja mu esimese jõulukingi. Lõhnav pakk, pehmesse paberisse mässitud pidzaama, lõhnav......
mmmmmm! Milline nauding!
reede, detsember 16, 2005
muu hulgas ka, oh väsimust
Alustangi sellest. Olen vist piisavalt oma eksamite-esseede arvelt hädaldanud. Nüüd on need seks aastaks õnneks möödaks. Jaanuaris, pooleteise nädala pärast uuesti aga ikkagi hea :)
Muidugi ma vaevelesingi nende õudusete kallal. Mitte et ma nüüd hirmsasti muretsenud oleskin aga une jaoks jäi küll ebatavaliselt vähe aega. Sellest ka eriti ebatavalised episoodid, täisunesid ei mäleta. Noh näiteks Liisi Mr Squirrel meie ühikatoas ja siis mõlemad kuskil köögis vms kohas alasti. Üks minu tuttavaist kandmas kummalist aga väga moodsat riietust, mille tipp oli vanamutilik karvamüts, mis pärines minu vene rahvariiete komplektist. Ja sisi isa, kes ütles, et maailmiseks peaksin kasutama vaid valget ja pruuni värvi, sest neid värve oli kõige suuremas koguses. Ja palju poolunes veedetud hetki, millest ma aru ei saagi...
Und vähe, väsimus. Liig isegi korralikult mmagama jäämiseks. Kodus aga mitte voodis magamas. Ei viitsi. Teisipäeva-kolmapäeva õpiöö, kolmapäeva-neljapäeva õpi-varahommik ja...toogapidu :)))
Vot see oli tõesti tore. Hästi korraldatud ka muide. Helika minuga kahjuks sinna ei tulnud, nagu lubas aga noh, lõbus siiski. Näitlejad vga laheda lühitükiga, väitlejad koomilises elemendis Ja vein ja vein. Üle kõige oli muidugi toogas diskotantsu tantsida :) Heh, kas see oli nüüd minu kujutlusvõime aga minu meeletu tantsu peale jäi mu endisel klassivennal V-lgi suu lahti :D Hihii
Peolt ma otse koju ei jõudnud, tekksid uued purjus tuttavad(tegelikult ainsuses) aga see on juba teine teema..
Mu kauaoodatud itaalia päkapikk logis just sisse :)
Muidugi ma vaevelesingi nende õudusete kallal. Mitte et ma nüüd hirmsasti muretsenud oleskin aga une jaoks jäi küll ebatavaliselt vähe aega. Sellest ka eriti ebatavalised episoodid, täisunesid ei mäleta. Noh näiteks Liisi Mr Squirrel meie ühikatoas ja siis mõlemad kuskil köögis vms kohas alasti. Üks minu tuttavaist kandmas kummalist aga väga moodsat riietust, mille tipp oli vanamutilik karvamüts, mis pärines minu vene rahvariiete komplektist. Ja sisi isa, kes ütles, et maailmiseks peaksin kasutama vaid valget ja pruuni värvi, sest neid värve oli kõige suuremas koguses. Ja palju poolunes veedetud hetki, millest ma aru ei saagi...
Und vähe, väsimus. Liig isegi korralikult mmagama jäämiseks. Kodus aga mitte voodis magamas. Ei viitsi. Teisipäeva-kolmapäeva õpiöö, kolmapäeva-neljapäeva õpi-varahommik ja...toogapidu :)))
Vot see oli tõesti tore. Hästi korraldatud ka muide. Helika minuga kahjuks sinna ei tulnud, nagu lubas aga noh, lõbus siiski. Näitlejad vga laheda lühitükiga, väitlejad koomilises elemendis Ja vein ja vein. Üle kõige oli muidugi toogas diskotantsu tantsida :) Heh, kas see oli nüüd minu kujutlusvõime aga minu meeletu tantsu peale jäi mu endisel klassivennal V-lgi suu lahti :D Hihii
Peolt ma otse koju ei jõudnud, tekksid uued purjus tuttavad(tegelikult ainsuses) aga see on juba teine teema..
Mu kauaoodatud itaalia päkapikk logis just sisse :)
muu hulgas ka, oh väsimust
Alustangi sellest. Olen vist piisavalt oma eksamite-esseede arvelt hädaldanud. Nüüd on need seks aastaks õnneks möödaks. Jaanuaris, pooleteise nädala pärast uuesti aga ikkagi hea :)
Muidugi ma vaevelesingi nende õudusete kallal. Mitte et ma nüüd hirmsasti muretsenud oleskin aga une jaoks jäi küll ebatavaliselt vähe aega. Sellest ka eriti ebatavalised episoodid, täisunesid ei mäleta. Noh näiteks Liisi Mr Squirrel meie ühikatoas ja siis mõlemad kuskil köögis vms kohas alasti. Üks minu tuttavaist kandmas kummalist aga väga moodsat riietust, mille tipp oli vanamutilik karvamüts, mis pärines minu vene rahvariiete komplektist. Ja sisi isa, kes ütles, et maailmiseks peaksin kasutama vaid valget ja pruuni värvi, sest neid värve oli kõige suuremas koguses. Ja palju poolunes veedetud hetki, millest ma aru ei saagi...
Und vähe, väsimus. Liig isegi korralikult mmagama jäämiseks. Kodus aga mitte voodis magamas. Ei viitsi. Teisipäeva-kolmapäeva õpiöö, kolmapäeva-neljapäeva õpi-varahommik ja...toogapidu :)))
Vot see oli tõesti tore. Hästi korraldatud ka muide. Helika minuga kahjuks sinna ei tulnud, nagu lubas aga noh, lõbus siiski. Näitlejad vga laheda lühitükiga, väitlejad koomilises elemendis Ja vein ja vein. Üle kõige oli muidugi toogas diskotantsu tantsida :) Heh, kas see oli nüüd minu kujutlusvõime aga minu meeletu tantsu peale jäi mu endisel klassivennal V-lgi suu lahti :D Hihii
Peolt ma otse koju ei jõudnud, tekksid uued purjus tuttavad(tegelikult ainsuses) aga see on juba teine teema..
Mu kauaoodatud itaalia päkapikk logis just sisse :)
Muidugi ma vaevelesingi nende õudusete kallal. Mitte et ma nüüd hirmsasti muretsenud oleskin aga une jaoks jäi küll ebatavaliselt vähe aega. Sellest ka eriti ebatavalised episoodid, täisunesid ei mäleta. Noh näiteks Liisi Mr Squirrel meie ühikatoas ja siis mõlemad kuskil köögis vms kohas alasti. Üks minu tuttavaist kandmas kummalist aga väga moodsat riietust, mille tipp oli vanamutilik karvamüts, mis pärines minu vene rahvariiete komplektist. Ja sisi isa, kes ütles, et maailmiseks peaksin kasutama vaid valget ja pruuni värvi, sest neid värve oli kõige suuremas koguses. Ja palju poolunes veedetud hetki, millest ma aru ei saagi...
Und vähe, väsimus. Liig isegi korralikult mmagama jäämiseks. Kodus aga mitte voodis magamas. Ei viitsi. Teisipäeva-kolmapäeva õpiöö, kolmapäeva-neljapäeva õpi-varahommik ja...toogapidu :)))
Vot see oli tõesti tore. Hästi korraldatud ka muide. Helika minuga kahjuks sinna ei tulnud, nagu lubas aga noh, lõbus siiski. Näitlejad vga laheda lühitükiga, väitlejad koomilises elemendis Ja vein ja vein. Üle kõige oli muidugi toogas diskotantsu tantsida :) Heh, kas see oli nüüd minu kujutlusvõime aga minu meeletu tantsu peale jäi mu endisel klassivennal V-lgi suu lahti :D Hihii
Peolt ma otse koju ei jõudnud, tekksid uued purjus tuttavad(tegelikult ainsuses) aga see on juba teine teema..
Mu kauaoodatud itaalia päkapikk logis just sisse :)
esmaspäev, detsember 12, 2005
asendustegevus...
Saada teada enese kohta "nii olulisi" fakte on ju palju parem kui kirjutada esseed :)
See on küll tõsi jah, et mul joovastav mõju on. Paljud on seda väitnud :D
You taste like wine. You have a bittersweet
sophistication. Your fine sensibilities and
delicate flavors intoxicate those around you.
How do you taste?
brought to you by Quizilla
pühapäev, detsember 11, 2005
usin nädalavahetus läks küll mokka!
Õppimisest ei tulnud miskit välja, sest Tiinaga peetavast filmiõhtust kasvas välja lausa filmiöö. Saime praktilise katsetamise ja arvutiasjatundja kohalekutsumise teel teada, et minu arvutis ikkagi DVDsid mängida EI saa! Aga õnenks võttis siis arvutiasjatundja, Kaarel oma tehnika ja filmid kaasa....nägime noo mõndagi. Lausa kella kaheksani see kino kestis. Ulmehuvilisene näitas Kaarel meile taas ulmekaid, siis vaatasime veel Tiina laenutatud "Tütarlast pärlkõrvarõngaga" ja Bondi kah. Sisukas. Esimene film meeldis mulle väga: 60ndate ulmekas "Barbarella" Soovitan lausa kuumalt. Kaunis naine imeliste kostüümidega, karvase interjööriga kosmoselaev, ja läbi naudingu tappev klaver,oo ja muidugi imekaunis päevitunud ingel. Muusika oli ka nii hea :P
Siis miski süngem ulmekas, millest ma eriti aru ei saanud- uni. Siis Tiinuska film ja bond...
Pikk ja kaela kangeks muutuv ajaveetmine. Kusjuures kell 8 magama sättides und ülde polnud. Natuke pingutasin ja sain magada ka. Aga kui tuli Doris, selleks, et koos õppida. Oh, täiesti mõttetu oli- aju lihtsalt ei töödanud. Passisime niisama ja nii möödus laupäev.
Ja täna! Magasin, ärkasin, mõnulesin poolunes, meenutasin und, kus tegutses too austraallane kuni tuli Tiina. Mõnes mõttes muidugi hea, sest päeva ei ahtnud maha magada aga....ega ma sisi kasulikku ei teinud. Läksime poodi, ostsime palju head- paremat ja pidasime orgiat. verivorstid, hõõgvein, stritsel... mmmmm.... Filmi vahtisime kah ja jõudiski õhtu kätte.
Hurraaa! Sess on tore :)
Siis miski süngem ulmekas, millest ma eriti aru ei saanud- uni. Siis Tiinuska film ja bond...
Pikk ja kaela kangeks muutuv ajaveetmine. Kusjuures kell 8 magama sättides und ülde polnud. Natuke pingutasin ja sain magada ka. Aga kui tuli Doris, selleks, et koos õppida. Oh, täiesti mõttetu oli- aju lihtsalt ei töödanud. Passisime niisama ja nii möödus laupäev.
Ja täna! Magasin, ärkasin, mõnulesin poolunes, meenutasin und, kus tegutses too austraallane kuni tuli Tiina. Mõnes mõttes muidugi hea, sest päeva ei ahtnud maha magada aga....ega ma sisi kasulikku ei teinud. Läksime poodi, ostsime palju head- paremat ja pidasime orgiat. verivorstid, hõõgvein, stritsel... mmmmm.... Filmi vahtisime kah ja jõudiski õhtu kätte.
Hurraaa! Sess on tore :)
reede, detsember 09, 2005
oh õnnistust!
Ma võtsin ennast kokku ja ostsin ometi uued kõlarid. Veidi kiledad on, aga siiski palju paremad kui eelmised. Nüüd ma gurmaanitsen muusikaga. Oh õnnistust tõesti :) Oi, Luis Armstongi kaunis täämber. Ohh!....It's divine, nagu ta äsja ütles.
Liis läks kodu külastama. Olen täitsa üks ja oh, mis egoism, ma naudin juba ette võimalust käia kodus ringi aluspesus, panna kärsataja tööle ja magada alasti. Sellise lõõgastumise ja vabaduse tingimustes peaks ka minu essee hästi edenema. Muidugi ma ei saa midagi lubada, aga lootus on suur :D
Olen juba oma heaolusse kõvasti investeerinud: sajakas jäi Pange, kolmkümmend Vildesse, poolsada läks Harry Potteri filmivaatamise peale, kõlarid ju ka. Tegelikult on tõesti on parem olla ja need raharaiskamise süümekad läksid ruttu üle :D
Eile käisin ma samuti filmi vaatamas: Tiibeti joogid. Põhiliselt oli see dokk, mis rääkis Tiibeti masendavalt kehvast olukorrast, ometi oli seal nagu veidi positiivsust ka. Väike külastus ka leheküljele www.hot.ee/freetibet. Jube, milline julmus Hiina poolt. Tean, et see on täiesti mõttetu küsimus, keegi sellele vastata ei oska, aga ometi....milleks selline kurjus? Miks küll?
Aga keemiaringis nägin ma mingit meest :D, kes istus minuga samas reas ja vaatas erilise pilguga minu poole. Loomulikult ma vastasin tema tähelepanule enda omaga. :D Heh, täitsa kena tundus. Paraku jäi kõik vaid vastastikuse naeratamise tasandile. Mõnes mõttes ongi hea :D
Muidugi rääkisin sellest ka Liisile. Tema muidugi esimese asjana kas sa oled kindel, et ta ikka sind vaatas? Hehee, no aitäh :D Olen küll!
Igatahes sellest situatsioonist ma sain mingi laengu, mis paraku minu unenägudes kuidagi väga veidraks muundus: kõigepealt suudles Helika mind väga raevukalt ja mina hammustasin tema rinnahoidjast tüki ära. Pärast pidin minema kohtingule mingisuguse džiibiga ameeriklasega, kel oli habe ja vanust vähemalt nelikümmend aastat. Pärast selgus veel, et tal on elukaaslanegi olenas, sellegipoolest otsustasin temaga kohtingule minna....hmmm....
Varsti tuleb Tiina siia ja siis hakkame vilmi vaatama :P
Liis läks kodu külastama. Olen täitsa üks ja oh, mis egoism, ma naudin juba ette võimalust käia kodus ringi aluspesus, panna kärsataja tööle ja magada alasti. Sellise lõõgastumise ja vabaduse tingimustes peaks ka minu essee hästi edenema. Muidugi ma ei saa midagi lubada, aga lootus on suur :D
Olen juba oma heaolusse kõvasti investeerinud: sajakas jäi Pange, kolmkümmend Vildesse, poolsada läks Harry Potteri filmivaatamise peale, kõlarid ju ka. Tegelikult on tõesti on parem olla ja need raharaiskamise süümekad läksid ruttu üle :D
Eile käisin ma samuti filmi vaatamas: Tiibeti joogid. Põhiliselt oli see dokk, mis rääkis Tiibeti masendavalt kehvast olukorrast, ometi oli seal nagu veidi positiivsust ka. Väike külastus ka leheküljele www.hot.ee/freetibet. Jube, milline julmus Hiina poolt. Tean, et see on täiesti mõttetu küsimus, keegi sellele vastata ei oska, aga ometi....milleks selline kurjus? Miks küll?
Aga keemiaringis nägin ma mingit meest :D, kes istus minuga samas reas ja vaatas erilise pilguga minu poole. Loomulikult ma vastasin tema tähelepanule enda omaga. :D Heh, täitsa kena tundus. Paraku jäi kõik vaid vastastikuse naeratamise tasandile. Mõnes mõttes ongi hea :D
Muidugi rääkisin sellest ka Liisile. Tema muidugi esimese asjana kas sa oled kindel, et ta ikka sind vaatas? Hehee, no aitäh :D Olen küll!
Igatahes sellest situatsioonist ma sain mingi laengu, mis paraku minu unenägudes kuidagi väga veidraks muundus: kõigepealt suudles Helika mind väga raevukalt ja mina hammustasin tema rinnahoidjast tüki ära. Pärast pidin minema kohtingule mingisuguse džiibiga ameeriklasega, kel oli habe ja vanust vähemalt nelikümmend aastat. Pärast selgus veel, et tal on elukaaslanegi olenas, sellegipoolest otsustasin temaga kohtingule minna....hmmm....
Varsti tuleb Tiina siia ja siis hakkame vilmi vaatama :P
neljapäev, detsember 08, 2005
olen täitsa kurnatud
Piinlesin ja piinlesin selle essee kallal ja...no läbi unetuse ja tahtejõu ma ta ka valmis sain. Mingi käkk on :D Lohutan end sellega, et eelmise aasta tööde kohta arvsin tol ajal samamoodi. Nüüd tundusid juba täiesti normaalsed. Ehk seegi töö, siis kui temaga seotud negatiivsed emotsioonid kaovad, tundub inimlikuna. Igatahes valmis sai. Olen rahulik. Paraku kohe algab sama häda otsast peale: kolmapäevaks vaja järgmine tekst kokku mätsida. Kõige hullem on see, et ma tean selleks võimeline olevat....lihtsalt....ei viitsi, ei pabista :S
Kell on nii vähe. Liis magab oma tekkide all. Mina olen üleva seitsmest. Jah, lõplik mätsimine ja väljaprint. Huvitavat eriti polegi vist, tähelepanu koolitöödel.
Tahaks nüüd magada aga und enam ei ole, igavus on hoopis. Nii õel ma täna ei ole, et Liisi hakkaks üles peksma. Las magab
Oeh, aga mis mina peale hakkan?
Kell on nii vähe. Liis magab oma tekkide all. Mina olen üleva seitsmest. Jah, lõplik mätsimine ja väljaprint. Huvitavat eriti polegi vist, tähelepanu koolitöödel.
Tahaks nüüd magada aga und enam ei ole, igavus on hoopis. Nii õel ma täna ei ole, et Liisi hakkaks üles peksma. Las magab
Oeh, aga mis mina peale hakkan?
esmaspäev, detsember 05, 2005
palju on juhtunud
kas just palju, aga ikkagi rohkm kui nädalavahetustel kombeks. Sellest tulenevalt ka erilist kirjutamishimu ei ole olnud. Niigi tegemist küll, millest sisi veel kirjutada. Kodus see vana õnnetu pensionär-arvuti kah, ootan ennastki halliks kuni ta minu soovide täitmisega hakkama saab.
Muidu oli nii, et nädalavahetus algas neljapäeval kui bussi peale läksin. Helikaga koos oli Maritki. Noh, kuniks Helikal oli hea olla, rääkis ta Maritigam ingitest kooliasjadest. Siis hakks tal üsna paha, siis pidime meie Maritiga omavahel rääkima. Oh ma ei ole temaga ammu suhelnud ja ainsaks tugevaks ühenduslüliks ja pikemat vestlust pakkuvaks teemaks sai Harry Potter. Nii juhtuski, et leppisime kokku ühise kinnomineku. HP uus film muidugi.
Tallinnasse me siiski jõudsime ilma, et Helika oma mao sisu välja oleks pursanud, kuigi vahepeal ähvardas. Läksime siis Tartu bussilt nr 17 peale. Pikk ja jube sõit ühistranspordis ka üleelatud. Koju ja siis teatrisse- Jaan Tätte näidend, Andrus Vaariku lavastatud "Palju õnne argipäevaks!"
Nalja sai palju, vaimukusi jätkus, aga üksluiseks ja igavaks kippus. Minu maitsele midagi ei pakkunud. Tüübid, ülepingutatud ja ebausutavad. Mingi hetkeni naljakad siis aga nii tüütud :D
Reede siis kinopäev. Maritiga. Saame kokku, läheme kinno, seisame pikka järjekorda, ootame ja...seanss on väljamüüdud! Milline nõmedus! Noh mis siis muud üle jäi kui Moskva kohvikuse minna ja veidi lihtsalt olla. Mina tellisin ananassimahla, see on taasavastatud lemmikjook ja kuulasin kuidas Marit oma päevadest rääkis. Ei, kuupuhastusega pole siin midagi ühist. Lihtsalt jutustaja nimetas tudengite sügispäevi jätkuvalt ja kangekaelselt lihtsalt päevadeks. Ma ei öelnud midagi. Ei pea igaüks teadma, et minu puhul kõik fertiilsusega seostub.
Jõime joogid ja läksime edasi. Varsti läks marit oma teed jam ina läksin sõna otseses mõttes Kaubamajja aega raiskama. Aeg raisatud läksin koju. Võtsin jope seljast ja andsin emale, kes läks kooli sünnipäevale. Pesin käed, tegin veel paar toimetust ja potsasin MSN-i. Ütlesin tere Aaronile. veel paar lauset. Tõusin püsti, kammisin juuksed, panin mantli selga ja läksin linna. Aaroniga kokku saama. Istusime veidi Tristanis ja Isoldes ja jalutasime pikki vahemaid.
Hoolimata Liisi kavalatest vihjetest hoolimata ei olnud ega ole meie suhe romantlist laadi. Lihtsalt lahe reisiv inimene, kellega põnev juttu vesta. Sellepärast olidki nii naljakad ja meelejäävad need "vihjed". neido li mitu aga päris lahe oli see kuidas käisime mööda vaikseid ja inimtühje Toompea tänavaid kui järsku hakkas üürgama Withney Houston. "....And I will always love you!" Mõlema jaoks oli see piisavalt imal, naerda sai :)
Igatahes ma vist väsitasin vaese mehe täiesti ära. Viin ta jalgsi Kadrioruni ja tagasi. Oma egoistlikust vaatepunktist oli tegemist aga väga laheda õhtupoolikuga. Sai vestelda ja liigutada, ja mitte üksi.
Laupäeval käisime semjaaga vennal külas. Vaatasime dok filmi sadamast ja giiditööst. Minu suvine tööoht. Mäletan, kuidas kaameramehed päev otsa Maret, üht mu ülemust, jälitasid. Mäletan, kuidas paaniliselt kaameratest eemale hoidsin. Pettumus missugune Maret oli filmis ehk kokku 30 sekundit. Kogu tegevus oli keskendatud ühele giidile, kes...oeh rääkis sihukest juttu, et naera herneks. Kalevipoeg ja Linda ja Kalev on tähsad rahvuskangelased. Need kõik on ka šokolaadid. Minu giidilik enesekindlus tuli küll tagasi :)
Venna Afganistaani pilte vaatasme ka, ja siis kuulasin kuidas ema ja vend autode teemal vaidlesid. Kaunase reis on ju ees. Jah eal on õigus Peugeot 206 võtab vähem benssu aga vennal on ka õigus mugavus maksab ja Audiga on kindlasti parem neljakesi resida.
Igatahes Kaunasesse saab mindud. Ema tahab loomaaias kaelkirjakut näha ja mina sooviks talle häid jõule.
Kodus tagasi, tegin pitsat. Njämm. Pühapäeva hommikul tegin hakklihapannkooke. Njämm. Sain oma kokkamisihad rahuldatud ja nüüd võib tagasipöörduda makaronide ja riisi juurde. (Väkk, kui vastik. Sööme seda veel!) Hiljem pühapäeval sõitsime Helikaga kahekesi Tartusse. Tore oli. Platrasin ja sõin šokolaadi. Palju parem kui tavapärane unine Tartusse naasmine.
Nädalavahetus lõppes hommikul kl 7.53 kui isa helistas ja küsis nõudlikult miks ma talle eile ei teatanud oma Tarusse saabumisest. ise oli ta sel ajal juba bussis ja kaunase pool teele.
Unenägusid see kõne õnneks läbi ei lõiganud. Mäletan mingit etteteatamata eksamit, kus kaks kolmandikku hindest moodustas mingisugune teatud koodis teksti õigesti kirjutamine. Kusjuures etteantud võti ja seletused olid küll väga segased. Vist ka üsna matemaatilised. Paaniliselt vaatasin siis mis on teine ülesanne. "Kirjuta oma päeviku sissekanne mõnest eesti ajaloos tähtsast isikust, kes on maetud Toomemäe kalmistule!" Veel hullem! Ainuke inimene, kes meenus, oli Koidula. keegi pakkus Pätsi aga talle ütlesin, et Päts on maetud hoopis Metsakalmistule. Paanitsesin mõlema ülesande pärast kuni mulle meenus järsku, et see kõik on uni ja ma ei pea tegelikult midagi tegema. :D
Nägin hoopis teise unenäo. Jälle kooliteemalise. MG-sse läksin nimelt. Sättisin end ilusti riidesse ja puha, rõõmuga lausa läskin kooli kui...valvelauas istuv poiss ütles, et olen hiljaks jäänud. Ta konfiskeeris minu Sõrmuste isanda raamatu, andis mulle paki pähkleid ja sada kroon öeldes, et raamatu saan tagasi siis, kui tulen järgmisel päeval tund aega varem kooli ja maksan sada krooni tagasi. Mis pähklitega tegema pidi, ei tea. Oli täiesti segaduses ja löödud. Siis hakkasin garerobi minemaja nägin kuidas Rus minu raamatut loeb :D
Sellised pöörased lood!
Muidu oli nii, et nädalavahetus algas neljapäeval kui bussi peale läksin. Helikaga koos oli Maritki. Noh, kuniks Helikal oli hea olla, rääkis ta Maritigam ingitest kooliasjadest. Siis hakks tal üsna paha, siis pidime meie Maritiga omavahel rääkima. Oh ma ei ole temaga ammu suhelnud ja ainsaks tugevaks ühenduslüliks ja pikemat vestlust pakkuvaks teemaks sai Harry Potter. Nii juhtuski, et leppisime kokku ühise kinnomineku. HP uus film muidugi.
Tallinnasse me siiski jõudsime ilma, et Helika oma mao sisu välja oleks pursanud, kuigi vahepeal ähvardas. Läksime siis Tartu bussilt nr 17 peale. Pikk ja jube sõit ühistranspordis ka üleelatud. Koju ja siis teatrisse- Jaan Tätte näidend, Andrus Vaariku lavastatud "Palju õnne argipäevaks!"
Nalja sai palju, vaimukusi jätkus, aga üksluiseks ja igavaks kippus. Minu maitsele midagi ei pakkunud. Tüübid, ülepingutatud ja ebausutavad. Mingi hetkeni naljakad siis aga nii tüütud :D
Reede siis kinopäev. Maritiga. Saame kokku, läheme kinno, seisame pikka järjekorda, ootame ja...seanss on väljamüüdud! Milline nõmedus! Noh mis siis muud üle jäi kui Moskva kohvikuse minna ja veidi lihtsalt olla. Mina tellisin ananassimahla, see on taasavastatud lemmikjook ja kuulasin kuidas Marit oma päevadest rääkis. Ei, kuupuhastusega pole siin midagi ühist. Lihtsalt jutustaja nimetas tudengite sügispäevi jätkuvalt ja kangekaelselt lihtsalt päevadeks. Ma ei öelnud midagi. Ei pea igaüks teadma, et minu puhul kõik fertiilsusega seostub.
Jõime joogid ja läksime edasi. Varsti läks marit oma teed jam ina läksin sõna otseses mõttes Kaubamajja aega raiskama. Aeg raisatud läksin koju. Võtsin jope seljast ja andsin emale, kes läks kooli sünnipäevale. Pesin käed, tegin veel paar toimetust ja potsasin MSN-i. Ütlesin tere Aaronile. veel paar lauset. Tõusin püsti, kammisin juuksed, panin mantli selga ja läksin linna. Aaroniga kokku saama. Istusime veidi Tristanis ja Isoldes ja jalutasime pikki vahemaid.
Hoolimata Liisi kavalatest vihjetest hoolimata ei olnud ega ole meie suhe romantlist laadi. Lihtsalt lahe reisiv inimene, kellega põnev juttu vesta. Sellepärast olidki nii naljakad ja meelejäävad need "vihjed". neido li mitu aga päris lahe oli see kuidas käisime mööda vaikseid ja inimtühje Toompea tänavaid kui järsku hakkas üürgama Withney Houston. "....And I will always love you!" Mõlema jaoks oli see piisavalt imal, naerda sai :)
Igatahes ma vist väsitasin vaese mehe täiesti ära. Viin ta jalgsi Kadrioruni ja tagasi. Oma egoistlikust vaatepunktist oli tegemist aga väga laheda õhtupoolikuga. Sai vestelda ja liigutada, ja mitte üksi.
Laupäeval käisime semjaaga vennal külas. Vaatasime dok filmi sadamast ja giiditööst. Minu suvine tööoht. Mäletan, kuidas kaameramehed päev otsa Maret, üht mu ülemust, jälitasid. Mäletan, kuidas paaniliselt kaameratest eemale hoidsin. Pettumus missugune Maret oli filmis ehk kokku 30 sekundit. Kogu tegevus oli keskendatud ühele giidile, kes...oeh rääkis sihukest juttu, et naera herneks. Kalevipoeg ja Linda ja Kalev on tähsad rahvuskangelased. Need kõik on ka šokolaadid. Minu giidilik enesekindlus tuli küll tagasi :)
Venna Afganistaani pilte vaatasme ka, ja siis kuulasin kuidas ema ja vend autode teemal vaidlesid. Kaunase reis on ju ees. Jah eal on õigus Peugeot 206 võtab vähem benssu aga vennal on ka õigus mugavus maksab ja Audiga on kindlasti parem neljakesi resida.
Igatahes Kaunasesse saab mindud. Ema tahab loomaaias kaelkirjakut näha ja mina sooviks talle häid jõule.
Kodus tagasi, tegin pitsat. Njämm. Pühapäeva hommikul tegin hakklihapannkooke. Njämm. Sain oma kokkamisihad rahuldatud ja nüüd võib tagasipöörduda makaronide ja riisi juurde. (Väkk, kui vastik. Sööme seda veel!) Hiljem pühapäeval sõitsime Helikaga kahekesi Tartusse. Tore oli. Platrasin ja sõin šokolaadi. Palju parem kui tavapärane unine Tartusse naasmine.
Nädalavahetus lõppes hommikul kl 7.53 kui isa helistas ja küsis nõudlikult miks ma talle eile ei teatanud oma Tarusse saabumisest. ise oli ta sel ajal juba bussis ja kaunase pool teele.
Unenägusid see kõne õnneks läbi ei lõiganud. Mäletan mingit etteteatamata eksamit, kus kaks kolmandikku hindest moodustas mingisugune teatud koodis teksti õigesti kirjutamine. Kusjuures etteantud võti ja seletused olid küll väga segased. Vist ka üsna matemaatilised. Paaniliselt vaatasin siis mis on teine ülesanne. "Kirjuta oma päeviku sissekanne mõnest eesti ajaloos tähtsast isikust, kes on maetud Toomemäe kalmistule!" Veel hullem! Ainuke inimene, kes meenus, oli Koidula. keegi pakkus Pätsi aga talle ütlesin, et Päts on maetud hoopis Metsakalmistule. Paanitsesin mõlema ülesande pärast kuni mulle meenus järsku, et see kõik on uni ja ma ei pea tegelikult midagi tegema. :D
Nägin hoopis teise unenäo. Jälle kooliteemalise. MG-sse läksin nimelt. Sättisin end ilusti riidesse ja puha, rõõmuga lausa läskin kooli kui...valvelauas istuv poiss ütles, et olen hiljaks jäänud. Ta konfiskeeris minu Sõrmuste isanda raamatu, andis mulle paki pähkleid ja sada kroon öeldes, et raamatu saan tagasi siis, kui tulen järgmisel päeval tund aega varem kooli ja maksan sada krooni tagasi. Mis pähklitega tegema pidi, ei tea. Oli täiesti segaduses ja löödud. Siis hakkasin garerobi minemaja nägin kuidas Rus minu raamatut loeb :D
Sellised pöörased lood!