reede, november 18, 2005

mõtted on kasvanud üle pea

Küünal põleb, õues on õhtu ja raadiomast silmapiiril vilgub, vilgub, vilgub. Mul on nii palju mõtteid, suuremad kui ma ise. Otsimine kestab, tahan teada, kes olen. Siin pimedatel õhtutel koju kõndides muutub see eriti tähtsaks. Loomulikult on mul mingi ettekujutus iseendast. Praegu. Üldse ei tea, kes olen järgmine aasta. Ma ei mäleta kahe aasta tagust iseennast. Võibolla siis see bloog, et kirjutada üles iseenda hetki, et jääks kasvõi mingisugune jälg. Mitte, et ma nii edev oleks, aga...aga...üks viis kasvõi näiliselt ületada kaduvikku?

Selline mõte. Üks paljudest. Ma ei tea kust või miks. Kui kauaks? Milleks? Vähemalt on tunne, et ma aina arenen ja arenen. Maailm muutub aina tihedamaks, ideeline maailm. Ja kogu aeg on tunne kui vähe ma tean, kui palju ma võin targemaks saada. Tundub kole, aga tegelikult on see tunne nii hea.

masendus on ka. Võibolla lihtsalt tõesti selline enesesse vaatamise aeg, kus see, mis puudu, paistab eriliselt silma ja teeb haiget. Ja see, mis on olemas, ei tule nii hästi meelde. Tahaks öelda, et sügis meeleolu ei mõjuta aga mõjutab ju!
Vähemalt täna tabas mind üks neid harvadest eufooriahetkedest. Käisin naeratus näol ja täiesti küllastunud headest emotsioonidest :) Aga seda kirjeldada on nii raske

Liiga isiklik ja abstraktne, tean aga...pole midagi eriti põnevat hetkel ses konkreetses ja reaalses elus. Käisin Dorise sõbranna Minniga semiootika loengus - põnev oli :) Vanas anatoomikumis näitusel ka. Preparaategi vaatamas. Ei olnud üldse õudne. Kõik mis seal oli, oli hingetu ja impersonaalne...saaksin ehk hakkama lõigutud laibagi vaatamisega, tunduks ehk huvitavgi. Emotsioone ju pole, kui ei tunne teda lahatavat isiklikult. kas egoistlik?

Kaubamaja näiteks läks mulle aga paar päeva tagasi nii hinge. Mul oli loenguni veidi liialt palju aega ja läksin sinna sooja. Küllaltki varajane aeg- kl 11 või pool 12, vähe inimesi ja tüpiline ostumuusika. Kõik see küllus tundus nii tühi. Nagu meie aeg. On nii palju materjaalsust, aga seda, mis tegelikult tähtis? Mulle tundub, et nii paljudel on raskusi selle üles leidmisega.

Sellega praegu lõpetan....

1 ...kaja:

Anonüümne ütles ...

hõmmmm.... et nagu... nii palju mõtteid ne jne, aga mina ei saanud küll midagi eriti aru.... vot.