Teisipäev, november 08, 2005

on alanud ööke

Väikesed lapsed magavad juba. Liis ka. Kell ei olegi niiii palju, aga viimaste päevade rütmi jägi on magamaminek toimunud kl9. Mina sain sellest rütmist välja ja võiksin olla edukalt ööloom :) Klõbistan siin nüüd itaalia pöialpoisi Ginoga ja ühele äsjailmunud türklasele puistan ka ühesilbilisi vastuseid.

Mul oli küllaga mõtteid, mida kirja panna aga...nüüd on kõik justkui kuskile kadunud :( Eks hilised õhtutunnid nii toredad ongi, et maad on võtnud säärane eriline vaikuse ja staatilisuse aura. Sama toimub ka minu väsinud ajus, ometi magama veel minna ei saa...

Ahjaaa! Ptui ptui ptui, aga internet justkui raviti terve(maks). Seesama lonkav ühendus, kus ühe lehe avamieks tuli järjekindlalt aadress kaheksal korral sisestada ja...siis ehk õnnestus. Ma tahtsin täna olla tubli (!) ja uurimustööga alustada, aga kuidas seda teha kui ükski leht ei avane. Noo kogu minu vimm siis aina kasva ja kasvas: otsustasin, et oleks tore see netihäiretega tegelev tüüp seal teiselpool toru sõimuga üle külvata. Muidugi ma seda ei teinud. Kütsin end üles küll, et kui talle pohhuistile lõpuks helistan (ta on tervele ühikale maad-ilmad kokku lubanud) siis midagi ka muutuks. Puhisesin ja trampisin jalgadega. Lõpuks hakkas lausa pea valutama. Helistasin siis. Rääkisin üsna tsiviliseeritult, ehk endale kombeks olevast toonist veidi järsemalt ja õrna pahameelenoodiga. Lõpetan kõne ja Liis ütleb: "oi, kui arglikult sa rääkisid!"
Oi jummal küll! ma nägin nii vaeva, et olla enesevalitsusega Kuri, aga....siis rikutakse kõik ära! ja ma sain lausa Liisi peale vihaseks :D Tuleb veel meelde, kuidas ma ükskord täiesti normaalses olekus olles inimeselt pr. keelest kuulsin: "Oi kui kurb ja õnnetu sa oled"...ja teinekord "Millepärast muretsed?" vms. Kas ma siis ei saagi oma malbest imagost lahti? :D (Ei, üldiselt võin ma ju sellega ka rahul olla vast...) Vähemalt mingi kasu sel (enda arust) väljapaistval ja suunatud vihal oli- internet on normaalne.

Reinu loeng oli ikka tore. Ta rääkis meile lisaks kultuuriloole loo sellest, kuidas tema selga koolis viiulipoogen puruks löödi ja kuidas ta autosõitu õppides vastu mändi sõitis. Esimese loo puhul avaldas ta kahetsust, et tänapäeva õpetajatel puudub õpilastega isiklik suhe või tasand. Teise jutu lõpetuseks ütle ta, et elukutselt on ta autojuht :)

Samas loengus täpselt meie ees istumas nägin ma tütarlastepaari, nagu kaks tilka vett, laua all käest kinni hoidmas. Doris nägi neid ka hiljem kallistamas. Oh, sellest pole midagi. Mis siit mõelda,mida arvata pole minu asi. Ega eriliselt hinge ei lähegi. Kui, siis pigem positiivsemalt. Lihtsalt, tundsin end kui vana ja uudishimulik külamutt. Et..."Oi, mis nemad teevad" :D
heh, me Liisiga kah väljendame oma "tundeid" vahel käest kini keksides. Ei tea, mida homofoobid arvavad?

Ma peaksin vist lõpetama Liisi kiusamise selle klaviatuuriklõbinaga aga....und ei ole, MSNs tore itaalia pöialpoiss.-pean olema hea-jõulud lähedal ja...Liis hingab sügavalt,äkki juba magabki?

3 ...kaja:

Ingli nahas Kurat ütles ...

Tubli, et püüdsid olla kuri :D Aga ega sa vist tõesti ei saa oma malbekese imagost lahti... Keegi lihtsalt ei oska sind ette kujutada kurjana ja vihasena...

L ütles ...

haa, magasin ma JEE :DDD täpselt südaöösel ajasid sa mul ju une ära ja siis hakkas mokalaat :DDD iseenesest oli tore..aga pärast mul jalad valutasid :DDD

greta ütles ...

kummaline seos see mokalaada ja jalavalu vahel...