porgandpea pajatused

Tegin selle ära. Sugugi mitte selleks, et sarnaneda austatud ja idoliseeritud Merlega...Lihtsalt! vajasin väikest muutust ja selle ma ka sain. Muide, mina muutsin värvi ja maapind muutis värvi. Tore, et kole igav ja värvitu periood lõppes nii minu juustes kui ka ilmas - lund hakkas ju sadama:P

Oih kui ammu ma tegelikult kirjutanud ei ole. Kuus päeva on üsna pikk aeg minusuguse grafomaani kohta. Vabandusi, miks, mul pole. ütlen ainult, et olen iseendaga ametis olnud. Lihtsalt mõtelnud ja mõtelnud..võibolla liiga suuri mõtteid, mitte selliseid, mis kunagi kirja saavad. Kui ma ehk neljakümneaastaselt romaani ei kirjuta. Kahekümneaastaselt on ülesandeks proovida vähemalt endast aru saada- kuigi ei tea kas see üldse kunagi õnnestuma peaks....

Elu siin on muidu ikka tore. Tiinal oli meie jaoks juba rohkem aega. ta veetis lausa meil öid, lausa kaks. Oma suure ja põneva õhkmadratsiga. Kuigi läksime suhteliselt varakult magama, ei jõudnud keegi esimesesse loengusse -veetsime hoopis toreda hommikupooliku, kus igaüks vedeles oma voodis.
Tiina läks ära aga madrats on endiselt siin. Päris lõbus objekt on see. Sihuke hulpiv ja merehaigust tekitav asi, kus õhku vähe. Selle peal sipeldes käib tagumik vastu põrandat ja mina lõin oma pea ära :(

Põnvaid unesid ma polegi näinud....
kõik.
Kogun end veel mõnda aega, ehk tuleb põnevam jutt...