minu uus ustav teener ja muu

Tallinnas käik oli täiesti talutav, kuigi ega ma sinna eriti minna ei tahtnud ja ma lolli peaga ei osanud mõista, et tervisetõendit autokooli saab ka kergemalt, st Tartust. Kuid ega miski mind (kahjuks) Tartus kinni ei hoidnud ja nii ma läksingi.

Piul käisime kah. Parlamendis. Ja kohe hakkas Helika jälle tüüpe ligi tõmbama. Tuli mingisugune. Rääkis ja meie kaks suundusime tema sõpruskonna lauda. Helika käis tantsimas ja mina leidsin ühe uue sõbra. Suurtes mõõtudes, aga muidu sümpaatse, enesekindla ja osava jutustamisoskusega. Üks korralik persoon, kes tundis mu vastu huvi (nii ta väidab) kuid kes oskas jääda piisavalt väärikaks. Või ma ei teagi, aga tema jutt ja tema teooriad näisid huvitavatena.

Nende sõpruskond siis pidi erakordselt haiglaste lausetega neidusid ära moosima. Noh, nagu näha, mingil määral see neil õnnestus ka. Vähemalt niipalju, et istusime nendega rääkima, ja läksime tantsima. Igatahes Helika solvus minu peale ja hiljem selle tüübi peale, sest too teisega tantsima läks. Ise ta muidugi väitise, et tema pole litsmees ja "iga naisega ei maga" Ja minu uus sõber seletas tolle tüübi peent flirtimistehnikat. Noh, Helikaga siiski peab rohkem vaeva nägema :) Mina aga võtsin kõrvaltvaataja poosi ja sain mõnusalt kogu situatsiooni üle muiata. Tantsida sain üsna vähe, aga noh...

Helika nimelt eelsitas suurt saali, mina tahtsin väikest saali neegrimuusikaga. Lõpuks jäime mõlemad nii unisteks, et lihtsalt läksime koju. Aga oma "sõbrale" andsin msn-i.
Nüüd on ta siin vannub igavest sõprust ja lubab olla minu ustav teener :) See tähendab midagi enamat, kui sõprus kuid kõigest natukene enamat...eks näis. Vähemalt on uues tutvuses uudsuse võlu.

Pühapäeval tegin pika lõunauinaku. Lõpuks ometi aavutasin oma kassiga lühiajaliselt harmoonilise kooseksisteerimise vormi. Nimelt magasime kahekesi koos minu mõnusas voodis.
Tartusse sõitvas bussis magasin ka ja...nüüd peaks vist kah magama minema....