Pühapäev, september 03, 2006

ei seda ma küll ette ei loe!

Eile istusin ma Eva ja tema klassiõega tartu kesklinnas pargipingil kui järsku tuli me juurde vanem, ehk umbes 60-aastane mees.
"Daamikesed kas te saaksite mind aidata?"
Mina: "jah?"
"Ma sain sõnumi, aga unustasin prillid koju. Äkki te saaksite mulle selle ette lugeda? "
Hästi. Saaksime küll. Mehike kohmitses veidi oma telefniga, otsis sõnumi üles ja andis mulle lugeda. Vaatasin siis teksti: tahaksin sind riietada lahti...
"Ma ei loe seda teile ette!"
"Miks?"
"See on väga isiklik"
"Aga mis seal umbes kirjutatakse?"
"Noh, keegi mõtleb teile."
"Aa, ma mõtlesin et ikka midagi kasulikku..."
mees haihtus õhku ja meie hakkasime meeletult itsitama.
Minul oli ka veidi piinlik. Mitte enda vaid selle totra vanamehe pärast, kes ilmselt edaspidi ei tõtta prillide mahaununedes oma sõnumeid võõrastele näitama. Või oli ta hoopis pervert?
Не может быть?! Всё может быть!

1 ...kaja:

Anonüümne ütles ...

ei võinud siis ätile meelehead valmistada ja meelal häälel seda ette lugeda? kadekops!