Kolmapäev, november 01, 2006

mis hetkel toimub...

Magasin sisse. Liis pidi minema kooli kella kaheksaks ja tõusis seega juba kell seitse. Ma ju alati ärkan üles kui keegi toimetama hakkab. Teadsin seda ja ei hakanud endale äratust panemagi. Palju mõnusam on loomulikult hommikuste helide peale ärgata.
Tegelikult ma ärkasingi. Tegin silmad lahti, aga panin uuesti kinni. Noh, korraks :) See "korraks" tähendas muidugi kahte tundi. Ärkasin üles - tuba vaikne, Liisi mitte kuskil.
Vaatasin kella, üheksa oli. Pingutades oleksin ma jõudnud ilusti kooli, aga laiskus käskis muidugi venitada. Nüüd ma istungi siin ja naudin hommikut. Kohe peaks hakkama sättima, et jõuda kaheteistkümnesesse loengusse, aga kiusatus siia jääda on ju nii suur....

Vahel on hea üksi olla, omi mõtteid mõelda.

Ma olin eile nii tubli. Istusin neli tundi raamatukogus, lugesin "Piiririigi" läbi, vaatasin natuke ka Sõnarinet, tutvusin K. Ehini luulega, lauale võtsin ka Uku Masingu, aga temani järjekord kahjuks ei jõudnud. Õhtul käisin veel Kirjanike majas ka. Seekord oli päevakangelaseks Jaan Pehk oma uue luuleraamatuga. Neile, kel luulest klassikaline arusaam, raamat vist ei meeldiks. Minu meelest jälle päris vaimukas. Naljameheks olen ma teda küll varemgi pidanud :)
Otsin raamatu, sain isegi autogrammi. Jõin natuke veini, vestlesin Pireti ja Britaga. Nii tore ja kasulik oli. Loodan, et suudan jääda järjepidevaks.

Kuna maailmas, vähemalt minu maailmas kehtib radikaalne tasakaaluseadus, ma täna ei viitsi küll õue minna. Masendav lausa. Saatan minu sees võimutseb. Istun parem siin, teen endale kohvi, vaatan netis ringi (loodetavasti kõrgemal tasemel kui orkut-youtube) ja mingi hetk võtan end kokku, lahendan pr keele üleasandeid, loen Tode "Raadiot", mille eile pooleldi õnne peale Apollost ostsin. Kuus esimest peatükki tundusid huvitavad :)

Mis muusse puutub, siis... Suuremalt jaolt olen ikka äraootaval seisukohal. Minu armas deemon (saaga algus, saaga jätk) pingutab ikka kõigest väest. Mis saab, ei tea. Vähemalt natukenegi on elus põnevust? Vastik asi, aga väga õpetlik. Ja jälle mõtlen ma tagantjärgi sellele kuidas kõhutunnet tuleb usaldada, kuidas inimesi ei tohi usaldada :( Võibolla peale tuhandendat eksimust saab see elu mängureegel ka selgeks?

Liisiga oli meil paar päeva tagasi väikene tõsisem jutuajamine. Pika pinnimise peale rääkis ta veidi sellest, mis teda meie kooselus häirib. Enamasti pisiasjad muidugi, aga kuidas need suutsid mind tasakaalust välja. Ma ei hakanud karjuma, ei ärritunud, võtsin etteheited vastu, neis oli tõde, mida ma niigi juba teadsin. Siiski, ma polnud neid asju endale vist teadvustanud ja...nüüd miski mu sees närib mind. Olen ma muutunud egoistiks? Seda pole ma kunagi soovinud. Praegu aga tunnen end liiga nõrgana, et end kokku võtta ja parandada :(

Minu nn kirjasõbra Lalaaga on ka kahtlased lood. kas see mäng hakkab end ammendama, või alles hakkab põnevaks muutuma? Targad inimesed hoiaksid end tulest kaugemale, aga mina trotsin idiootliku põnevusihaga ohtu, riskides liigagi paljuga. Ma loodan, et mingi selgus tuleb varsti....

Ühte suhtesse sai vähemalt veidi selgust? Hiline msn-vestlus Liisi uneaja arvel, kus küsisin otse mida tema tahab ja miks ta ikka üle paari kuu minuga vestlema tuleb. Mina olen oma liigromantilisusest praegu üle saanud, seega on mu ootused väiksemad, kattuvad tema omadega (või on siiski veidi suuremad?). Saime midagi selgeks, tulevik toob kindlasti segadust juurde. Tõsiasi on aga see, et ükskõik kui suureks jobuks või mühakaks ma teda ka ei peaks, tõmme ei kao. Ometi...see tõdemus saabus ju juba aasta tagasi? Jälle ohtlik mäng ???

Samas, mis mul üle jääb. Head poisid minuga mängida ei taha, hoiavad eemale. Või pole minu minu maitse järgi :D

6 ...kaja:

Ingli nahas Kurat ütles ...

Aga ohtlikud mängud ongi huvitavad. Ainult tuleb hoiduda, et need mängud liiga ohtlikuks ei läheks :P

Anonüümne ütles ...

n2h, mulle ta ei julgenudki v2lja 8elda mis teda minu juures h2iris peale selle et mul tujud muutusid kahtlaselt :D ja se pilk oli muidugi kaa mida ma millegip2rast muuta ei suuda :( nyyd ma tahan veel teada ! liis ? over to you :D

greta ütles ...

pisiasjad ju :)
ma lihtsalt olen sellises pahas meeleolus....


ohtlikud mängud ON huvitavad :D

Anonüümne ütles ...

see on see ilmade mõju :D Aga ma loodan, Gretake, et varsti läheb üle ilmade mõju sinule ja varsti oled jälle rõõmsameelne ja armsake (mitte, et sa praegu armas ei oleks) :P

Anonüümne ütles ...

kallis krissuke, inuga elasin ma ainult pool aastakest, nii et miski ei jõudnud veel häirima hakata :D gretaga ka ju, näe alles kolmandal aastal tekivad need "häirivad asjaolud"..
aga greta kallis, need polnud ju etteheited tegelikult, ma lihtsalt... mök mök mök. ütlesin nii nagu mulle tundus, aga ma tõesti ei mõelnud seda etteheidetena...

M. ütles ...

Oponeeriks sellele arvamusele, et ohtlikud mängud on äggedad.

Mind on elu küll väääga ettevaatlikuks õpetanud ja ma hoian siukestest asjadest heaga eemale.

A nuh, ilmselt olen ma lihtsalt küüniline ja kibestunud vanaeit :P