Teisipäev, veebruar 26, 2008

Istusin kodus Mustamäel ja lugesin Terry Prachetti kõige esimest romaani, mis rääkis sellest, kuidas üks ori püüdis peremehe juurest ära põgeneda. Lugesin sügavmõttelist lauset: orjus on väga paha, vabadus on palju parem. Siis tulid meile külalised. Kuku, Ats, Maarika, Mark. Vastumeelselt panin raamatu kinni ja tõusin püsti, et neid viisakalt tervitada. Ema käskis mul laua peale viia võieleibu jms. Vastumeelne olin ka selle suhtes. Ütlesin emale, et minust on saanud suur misantroop ja ma ei taha ega viitsi kellegagi suhelda, aga ta ei saanud sellest väga hästi aru. Taustal toimetasid isa ja vend.

Kandsin võileivad lauale ja sattusin kuskile lumiste küngaste vahele, kus vedeles igasugust kraami. Ronisin üha kõrgemale, kraami eriti ei kogunud, aga luubi ja ühe kampsuni võtsin küll üles. Siis leidsin selle, mida otsinud olin - oma passi. Läksin lennuki peale ja ronisin läbi EXIT-märgi teise lennukisse reisijate salongi. Leidsin oma istekoha ja oma naabri. Siis tuli kuri stjuuardess ja rääkis, et ta teab küll, et kõigi passid ja pagas on kaduma läinud, aga viie minuti pärast peab igaüks kuidagi ära tõestama, et ta on pileti ostnud ja et tal on õigus lennuki peal olla. Mina võtsin oma passi kile seest välja. Minu naabri pass oli ka samas kilekotis, samuti meie mõlema piletid. Siis tuli stjuuardess ja ma näitasin talle oma passi ja piletit. Stjuuardes uuris hoolega piletit. Lõpuks ta veendus, et see polegi võltsitud. Aga mina nägin, et piletile on midagi kirillitsas kirjutatud. Stjuuardess ütles, et see on kombeks - piletiostja kirjutab piletisaajale häid soove. Sõitsin Poola lennukiga Moskvasse muide.

Enne seda tahtsin leida aaret, midagi Püha Graali laadset. Aare asus pika koridori lõpus, mille sissepääs oli trellitatud ja mida valvas suur madu. Madu küsis mult mõistatust. Mingi salahääl ütles mulle, et vastus on "muna". Ma arvasin, et kui ma kohe vastuse ära ütlen, peavad nad mõistatust liiga lihtsaks ja ma pean uue mõistatuse ära lahendama või mind ei lasta lihtsalt sisse. Seepärast hakkasin veiderdama ja küsisin, et mitu korda ma tohin valesti arvata ja milliseid vihjeid mulle antakse. Siis kui ma lõpuks "muna" ütlesin, ärkasin ma kahjuks üles.

Aga kuna unenägudes on alati põnevad WC-d, siis ühe viimatise uneWC kirjeldus. See oli ujula või spaa naisteWC. Kõik oli väga ilus ja puhas ja helesinine. Igas kabiinis oli kolm enesekergendamise võimalust. Kõigepealt elegantne nn Kalevi jalajälg, siis mingi ebamäärane moodustis ja siis tavaline wc-pott. Aga ma teadsin, et ka sellele wc-potile tuleb millegipärast jalgupidi peale ronida. Uks otseloomulikult lukus ei käinud.

Unenäod on imelikud. Tore, et nad imelikud on.

0 ...kaja: