kolmapäev, november 25, 2009

Elu tõi mulle kontrolöri!

Kui me ühel palaval õhtul Roomas seltskondlikult ringi jalutasime, siis tekkis seltskonnal mõte, et oleks igati paslik üks gelato süüa. "Liis, kas sa jäätist tahad?" küsis keegi, ilmselt mina. Liis, nagu ikka, vaatas vastuse andmise asemel sügavmõtteliselt kaugusesse. Aga itaallased ei ole vist flegmaatikutega harjunud ja sügavmõtteline kaugustesse vaatamine jäi väga lühikeseks sest üks silmapilk hiljem oldi nelja jäätise eest juba makstud ja Liis pidi kiiresti reageerima ja ütlema millise maitsega jäätisepalle ta soovib. "Oih!" ütles Liis. Aga ta toibus kiiresti ja teatas, et tema soovib nocciolo-palli. Siis sai ta oma jäätise kätte kuid ta nägi endiselt veidi vapustatud välja. "Näe, ise sa otsustada ei suutnud, elu otustas sinu eest. Elu tõi sulle jäätise!" teatasin ma iroonilis-võidukalt. See lausung hakkas meile väga meeldima ja edaspidi täheldasime, et elu on meile toonud veel šokolaadi, kaheksajalgu, mozzarellasid, bussijuhte, kes jätavad maha oma bussi, et Liisi kohvile kutsuda ja veel palju muud.

Minule tõi elu eile kontrolöri. Ja nagu ikka oli see lugu äärmiselt totter. Mulle ei meeldi piletita sõita, sest kontrolöri pärast närveerimine on minu meelest asjatu närvide kulutamine seega ostan ma alati pileti. Jah, välja arvatud mõni üksik kord kui mul on väga halb tuju ja kõigest, ka võimalikust trahvist täiesti ükskõik. Aga üldiselt ma bussiga eriti ei sõidagi. Ainult selleks et trenni minna ja tagasi tulla. Seega neli korda nädalas ja alati piletiga. Kogu Tartus elatud aja jooksul pole ma siiski ühtegi kontrolli kohanud. Seega, millised on teie meelest statistilised võimalused, et mulle trahv määratakse? 0,0000001? Noh, kui te oleksite ükskõik kes, välja arvatud mina. Sest mina sain täiesti loogikavastaselt eile trahvi! Hurraa! Ja mis on kõige toredam? Pilet oli mul olemas! Aga üliõpilaspiletit see üks ja ainus kord mitte.

Täpselt sama totter kui see üks ja ainus kord, kus ma pühapäeva hommikul Tallinnas kell kaheksa ühe peatuse trammiga sõitsin. Ning just selle ühe ja ainsa peatusevahe ajal kontrollis mingi tädi umbes viie trammisõitja pileteid. Noh ja kuivõrd pühapäeviti on R-kioskid nii varjasel kellaajal kinni, siis.... Nojah!

Aga vot kui tore! Viimastises postituses kurtsin, et ei olegi midagi millest kirjutada. Näete nüüd kui tore, elu tõi mulle kontrolöri ja kohe on, millest kirjutada!

4 ...kaja:

Anonüümne ütles ...

kui suur trahv tehti? oleks pidanud kontrolöri ühikasse piletit vaatama viima :D
Mulle meeldib kaa see väljend kuigi esimest korda kuulen. Hakkan kaa kasutama :P

greta ütles ...

Ah ametnikud...kodustes oludes kindasti igati toredad inimesed, aga reeglistik mida tööl olles tuleb täita, ei jäta vist eriti ruumi paindlikkusele ja lahkusele....

Anonüümne ütles ...

Pff, see jäätiselugu on sul TÄIESTI valesti :D Või noh, kahest erinevast jäätiseloost kokku kombineeritud. Ühes olime me neljakesi väljas ja keegi (lausa Carmelo?) tõesti maksis kärmelt nelja jäätise eest, nii et mul ei jäänud muud üle kui mulle määratud jäätis aktsepteerida (väga maitsev oli muide). Teises loos olime me kolmekesi, mina, sina, Gino. Sul tekkis suur jäätiseisu ja läksimegi siis gelateriasse. Gino arvas esiti, et ta maitseb lihtsalt natuke sinu oma. Mina, jah, vaatasin paljutähenduslikult kaugusse ja ei suutnud otsustada, kas ma tahan jäätist või ei. iitsatasin siis, et ma ka lihtsalt maitsen Greta jäätist. Siis aga läks Gino kassasse ja naases sealt kolme jäätisega, mille peale mina üllatunult-rõõmsalt hüüatasin "Oi, kas ma saan päris OMA jäätise?!?) ja edasi läks tõesti nii nagu sa kirjutasid. Elu tõi mulle jäätise :)

Mitte et sellel väga tähtsust oleks, aga siiski- täpsus ennekõike :D
pealegi mulle LIHTSALT meeldib tähti närida ja noh, jõle ilus pikk kommentaar tuleb ka nii...

Musi musi!

Sinu liis

greta ütles ...

Oh, nagu sa isegi tead, lähevad meie ühiselt läbielatud situatsioonid hiljem meenutades detailudes alati lahku. (Ooo, milline imelause!)