eksisin tunnikeseks tulevaste arstide maailma

Läksime nimelt Liisiga hommikul koos uksest välja ja selmet Biomeedikumi ees lahku minna, jäime kokku. Suubusin koos suure meditsiinirahva kogumiga sinna müstilisse hoonesse- tema salapära on mind juba ammu ahvatlenud - läksin biokeemiasse. Just! Keeeeeeemiaa!!!! Sain aru sõnadest nagu glükolüüs ja piimhape aga üleüldiselt võib öelda, et kõik mida too tore onukene rääkis oli võrreldav hiina keelega. ja mis kõige hullem: to onukene ootas, et üliõpilased mõningatele tema küsimustele vastaksid, teatud keemilisi protsesse seletaksid.

Hoolimata sellest, et minult millegi küsimise võimalus oli kaduvväike, tundsin selgelt kuidas minu keha hakkas produtseerima paanika-ainet, mis mul kõhus mulksus. Hullem kui omal ajal keskkooli keemiatunnis. "Kes tahab tahvli juurde tulla? Kas pean kedagi ise kutsuma? Ainult mitte mind, ainult mitte mind, ainult mitte mind....
Okserefleksist jäi puudu vaid paar sammukest. Ma kartsin loomulikult sellepärast, et sõbrannaga (eriti Liisi-suguse vaimuka kujuga) loengus oelmine tekitab elevust ja naeruturtsatusi...ja loomulikult arvasin ma, et ta jälgib meid :( Oh neid foobiaid ja seda unustamatut keemiahirmu.
Samas on siinkohal hea mainida, et Kaidor keemiaõpetajana oli ja on tore ja kõigest hoolimata sain ka keemia lõpphindeks 4. Loodan, et see jääbki lõplikuks...

Loomulikult nägin ma ära ka need Liisi kolm "kallikest". Hmmm...Eile Liis just ütles mulle, et mina polegi õel ja seega ma vist midagi väga otsekoheselt öelda ei saa. ma ju nägin neid kõiki ka vaid hetkeks ja kaugelt... aga kui olen siiski otsekohene siis üks nägi välja nagu veidi priskemaks muutunud Magnus (too tark poiss põhikoolis, kelle kõrval Liis istus ja kes teda isegi 9. lõpetamisel tantsima palus) teisel oli kuidagi imelik krõnksus nina (muidu kena) ja kolmas nägi välja täiesti tavaline :D Aga jah, see on see keemia :)

Ülejäänud päev polnud paraku sugugi nii põnev. Istusin raamatukogus ja tutvusin valgustusega. hiljem veel "unine Lähis-Ida muinaskirjanduse loeng" kui tsiteerida õppejõudu. Siis koju ja makarone keetma...Kõht sai täis ja siin arvuti ees ma maandusingi...

Oh, sess ja esseede tähtajad jõuavad aina lähemale....