kirjutama peab

Kohe on selline hea(?) harjumus tekkinud, et teatud intervalli järel peab oma sündmused ja toimetamised kirja panema ning sellele osale maailmast, kes on huvitatud ja lugeda oskab, teada andma. kahjuks ei ole kommentaarej ust nii palju kui ma sooviskin aga noh...tegelikult ei tee ma seda (peamiselt) mitte edevuse vaid ikkagi igavuse peletamiseks ja oma kirjutamisoskuse arendamiseks. (hahaa. Areng on tõesti võimas eksole)

Muidu on lood nii, et praeguseks on juba pea märkamatult kätte jõudnud laupäeva õhtupoolik. Kõige parem ongi see, et ta jõudis kohale üsna märkamatult. Mitten ii nagu tavaliselt nädalavahetustel, et silmad punnis ootad millegi põneva juhtumist.

Oh ei! Lausa nalja sai. Tiina tuli eile meile väikese musta kleidikesega ja nagu muuseas ütles siis, et Liis peaks seda ka kunagi kandma. Otseloomulikult kui Tiina nii ütleb, seda teha ka tuleb.
Täna hommikul siis, kui Tiina oma eluruumidesse tagasi pöördus, otsustaski Liis "edvistama" hakata. Pani napi musta kleidikese selga ja võrksukad jalga. Mmmmuah! Milline naine! Tema toimetused nakatasid mind ka ja õige pea kandsin Liisi oranži seelikut, pea ümber sai seotud üks sallike. Otsustasime, et teeme Tiinale järelkadrit . Kuigi me olime ütlemata kaunid, pelgasime veidi siiski, et teel 9. korrusele meid keegi näha võib. Kindlasti ei näe. Ühikas on ju nädalavahetustel tühi. Nii me end julgustasime ja asusime teele.

Ja...loomulikult nägigi meid keegi. Ronisime trepist üles, mina ees, 9. korruse koridoris oli üks mees. kipsiga. Minul läksid arvatavasti ehmatusest silmad suureks kui alustassid. tema ütles tere :) See takistus ületatud, tuli järgmine. Tiinat polnudki kodus :((((
Õnneks nägi ta meie hoolega kokku sätitud kostüüme küll hiljema aga..noh polnud ju pooltki nii lõbus kui võinuks olla....

Hiljem läksime raamatukokku. Tagasiteel tegime kumbki endale suured lumepallid. Ei, üldsegi mitte sõjakatel põhjustel. Puhas esteetika :) ja väikene flirt(Liis tahtis visata metalmehi, kuid need haihtusid õhku enen kui visata sai). Ometi oli tee peal üks torisev vanamees, kes pobises "nüüd hakkavad viskama, jah?". Ei, ei hakka. Hoopis lumememme pead tegime. Need tulid väga ilusad välja ja panime need ka ühikarahvale vatamiseks välja. Kui kõik on hästi, siis üks pea on endiselt jalgraja ääres kasvava puu küljes, teine valvab ühikatrepi juures sissekäiku :)

Nüd ma lähen ja kulutan oma aega veel mõttetustele. Lähen mängin kalamängu või või lehmalüpsi :D tegelikult keegi võiks helistda või msn-s midagi huvitavat välja pakkuda aga....
alati on üks aga