Tegelikult ka. Ilmselt on pühapäeva ainus mõte olla väljamagamise päev, kui oled peoloom reedeti-laupäeviti. Aga kui ei ole? Võib lihtsalt nautida aja möödalibisemist. Vahtida telekat või lugeda midagi vms. Minusuguse närvikavale avaldab pühapäev aga halba mõju. Pole midagi teha ja loomulikult initsiatiiv ise midagi tegema hakata (esseed kirjutada, õppida..) puudub täielikult.
Liis muutub ka kuidagi imelikuks pühapäeviti. Vähemalt kahel pühapäeval on olnud nii, et esimese asjana läheb ta dušši alla ja siis vaikib terve päeva oma õpikute taga. Õudne!
Kutsuda teda jalutama? Üks kord tegelikult isegi õnnestus. Täna aga ma ei viitsinud jälle oma veenmisoskust arendada ja läksin üksi.
Jalutamine tegelikult aitab väga hästi. Värskel õhul on vapustav mõju ja see, et pääsed oma kodusest "karbist" kaotab uimasuse ja tegevusetusest tekkiva ängi... Ainuke häda on selles, et juba vastikult külm on väljas.
Aga poes käisin ma oma jalutuskäigu lõpetuseks ka. Veerikus. Ostsin head-paremat ja ei tea, kas ma nägin kriminaalne välja või avaldas tähelepanu minu punane pea...igatahes jälitas mind selles niigi väikeses poes turvamees. Hihii, see oli naljakas, kuidas ta üritas ma-ei-jälgi-üldse-sind nägu teha. Niisiis, vähemalt üks väikene lõbus moment minu päeva...
Unes nägin ma aardejahti :) Mingil moel määrati mind mingisse lossi üht vana vappi kohale toimetama. Tegin seda. Sain hea jutu peale sellega, kellele vapp toimetada tuli ja õige pea selgus, et lossi läheduses on kuskil vana lossivalitseja peidetud aare. Miskipärast pakusin välja, et mingisugune vihje aarde asukoha kohta on vapil. Ülisuurel vapil oli kujutatud naise figuuri ja....selle figuuri taskust leidsime võtme. Esimene vihje! Aga muidugi algas otsekohe võidujooks ajaga sest ka teine kamp inimesi otsis aaret. Jooksime salatsevate nägudega teise lähedalasuvasse lossi mis oli....Kadrioru loss! Paraku seal jäi kõik pooleli :( Ei tea, mis sai edasi....
Sellised lood....
skip to main |
skip to sidebar
pühapäev, november 20, 2005
Eestlased Itaalias
Itaallased Eestist
sildid
vanad heietused
-
▼
2005
(125)
-
▼
november
(18)
- kaks kohtumist
- nälg on majas,aga minu läheduses on puhkenud õide ...
- kirjutama peab
- mõttetuste hooaeg
- ujumistšempionit minust ei saa
- eksisin tunnikeseks tulevaste arstide maailma
- pühapäevad on igavad
- mõtted on kasvanud üle pea
- porgandpea pajatused
- eile
- Mardipäev
- on alanud ööke
- variatsioonid mannavahule Liisi teemal
- Rothko maalidemaailm on mu seeskirkad kuid mahedad...
- Unes nägin ma seda, kuidas pidin oma surnud vanaem...
- jalutuskäikude tervislikkusest
- kuhu ma siis nüüd jõudnud olen?
- kõik on võimalik...
-
▼
november
(18)
5 ...kaja:
hihihiii... jaaa ma olengi friik, nässatan oma voodis ja rääkida ei mõista :DDD hahahaa, olen õpihälvik!!
tegelikult...
ma ise mõtlesin vahepeal sedasama, et miks me ometi ei räägi?!?! ja siis ma arvasin veel, et sa oled mu peale pahane :( no et ma selline piimamaniakk ja -foob olen ja noh..üldse niuke...veidrik :D
oi seda panin minagi t2hele, et liis vahepeal 'sulgus' terveks p2evaks :( ja siis mina m6tlesin, et mina tegin midagi ja ta minu peale pahane :(
just. Ja mina ka kartsin nii väga, et mis kül lteda pahandada võis :(
Asi on ju selels, et vahel ma pöördun tema poole mõne küsimusega aga tema oma keskendunise seitsmendas astmes ei saa vastata :(
näh, muidugi ma vastan, ainult et nii umbes siis kui juba minimaalselt 10 minutit möödas on ja sul küsimuski meelest läinud :D
jajah, pea nigu raamatukogu :D
Postita kommentaar