hurraaa vihm!!!!!

Erinevalt suuremast enamikust, mulle meeldib vihm. Tunnen inimesi, kes nähes äikesepilv kohe rõõmsa tuju kaotavad. minu meelest on seesugused hallisegused pilved nii ilusad ja maalilised. Hoopis tuju läheb paremaks. Selline õrnalt apokalüptiline tume taevas mulle meeldib Külm vihm meeldib veidi vähem kui suvised soojad äikesevihmad. Novembris sajab kogu aeg, ja siis ehk saab sellest kõrini ka Küll ikkagi teeb küllale liiga.

Ja täna! Mida ma näen? VIHM! :) :) :) See tähendab kevadet. See tähendab, et lõpuks
ometi uhutakse see sopp ja heitgaasidest halliks muutunud lumi minema. Rääkimata siis sellest niiskest õhust, mis mulle samuti nii väga meeldib. Nii ma siis asusingi pikale kooliteele naeratus näol.

Naeratus püsis veel siiki, kui parem jalake niiskeks hakkas muutuma. Väikene hind kevade eest. Siis läks märjaks teine jalgki. Ei ole vaja viriseda. Jalasääred muutusid ka juba märjaks. Ausalt öeldes oli üpris vastik :D Aga siis tuli suur veoauto ja pritsis mu mantli sopaga üle. Vot see oli tore! Sellest hoolimata ma säilitasin oma positiivse meeleolu. Mulle ju meeldib vihm.

Natuke ma kuivasin ja soojenesin autos õppesõiduajal. See, et olin läbi ligunenud ei meenunudki. Siis aga pidin tagasi tulema ja...noh, mis parata omaette pomisesin ikka kuratkuratkuratkurat ja vastikvastikvastikvastik.


Küll on hea, et ma koju tagsi tulin. Vahetasin märjad riided kuivade vastu ja...naudin vihma siseuumidest :) Ka aknalauale kukkuvate tilkade heli on vahelduseks täiesti tore. Kas ma tahangi enam üldse kuhugile minna? "Märgi kasse" on tänavatel vast niigi palju juba...
Ei, ma ei virise. Lõpuks ometi vihm! :):):)

(mul ei ole selle foto autoriõigusi, aga ma oodan, et keegi ei pahanda.)