nädalavahetus siis

Seekord vedasin end Tallinna, lootuses, et juhtub midagi põnevat ja...eks keskkonnavahetus on mõttetegevusele kasulik, sest mõtlen ikka selsamal teemal, mis juba mitmes sissekandes mainitud. Milline suund valida? Armastus? Seiklus? Armuseiklus?

Esimene oleks rahuldustpakkuvaim, aga mulle tunub, et mul algab kas kohe või peagi sarvede mahajooksmise periood ja "kenast ja armsast" neiust, nagu mina saab viimne...khõmm.
Ma ei tea on's see hea või halb? Parem on see vist siiski läbi teha nooruses või kuidas? Igatahes Liis oli seda avastust tehes äärmiselt rõõmus ja...eks tal on õigus ka. Õnneks on ta samasugune, nii et mul pole vaja häbi tunda- vastupidi- hoopiski uhkust tunda, ja... meeletustes võistlema hakata?

Nii olen ma avastanud endas meeletu klubitantsija, flirtija, vabamõtleja. Ja minu libiido on ka võtnud enneolematud mõõtmed :D See siis on ikkagi minu salaelu. Väliselt olen ikka armas ja viisaksas, aga nagu mulle on öeldud: head tüdrukud ongi need kõige hullemad :)

Imelik, sest olen ikka mõelnud vaiksest harmoonilisest eluviisist mehe ja lastega. Peaks koduloomi, hobuse võtaks kindlasti ja elu olekski seatud. Nüüd tundub mulle, et esiteks on see liiga lihtne ja teiseks: rutiinne. Ja minu puhul pole rutiinist mitte midagi hullemat olemaski.

Noh ma hoian end veel natuke tagasi, sest sellist eluviisi pole ma küll endale eesmärgiks võtnud. Samas, ma ei hakka ka vägisi üht või teist asja tegema. Las siis elumerelained loksutavad mu õigesse suunda.