pikka liugu mulle!

Paar päeva tagasi nägin esimest kärbest oma väikese peaga suurt aknaklaasi purustamist katsetamas. Jääpurikad ka tilguvad juba. Soojem on kui enne, päike paistab. Aga Doris kinkis mulle sünnipäevaks perseõunakese. No selle, millega mäest alla lastakse.

Ma olin siiralt õnnelik, sest iga kord kui ma seda poes nägin mõtlesin ma selle omandamisele, aga noh, nagu mulle kombeks, tegudeni ei jõudnud. Õnneks tuli saatus appi. :) Ja siis me läksime öhhe kelgutama. (Peale autokooli ju). Kassitoomele.

Ma pole väga ammu kelgutanud. Isver kui hirmus! Pime ja...loomulikult suutsin ma õige künkliku raja. Kriiskasin nagu hullumeelne. Terve ümbruskond vist kuulis. sellistes kohtades on hea kaja ka:D Ma ei suutnud jalad püsti sõita ja siis sõitsin jalad maas nii, et lumi igale poole pritsis. Peale kolme sõitu kummagi poolt olime päris märjad juba. Vanainimesed ka, kaua me ikka kelgutame. Läksime hoopis Zavoodi!

Jõime natuke, kell käis kiiresti. Hakkasin siis ädaldama, et mis mõttega ma üldse sinna koju lähen, paari tunni pärast (tegelikult küll 9, aga noh) pean niikuinii loengusse tulema. Nii ma läskin Dorise poole ööbima. Enne tuli oma varusid täiendada. Herne pood siis.

Kõndisime ja nurga peal vaatas istus aknalaual üks ergas kass. Doris hakkas siis kiisutama, kuni inimene teiselpool klaasi vaatas, et ei tea mis hulkurid siin tema aknast sisse passivad. Aga tore oli. Kiisu oli tõeline miisu. St, et nunnu :D

Siis läksime ühikasse ja o l i m e. Siis läksime magama. Siis ärkasime, siis läksime Kauri loengusse :) Ja veel kord kelgutama :) toretoretore!

Ja pühapäeval on mul esimene autotund :) Viktoriga :D