kellele seepi, kellele raamatuid

Kõigil on oma väikesed nõrkused. Liis näiteks armastab hullupööra seepi. Isiklikult pole ma teda nuuskimas ja nuhkimas käinud, küll on ta aga rääkinud selelst, kuidas ta kaaluseepe ikka ja alati vaatab ja sageli ka ostab. Ka lihtsalt palmolive'd ajavad asja ära. tänu tema suurele seebiarmastusele, oleme alati ka kätepesuseebiga varustatud. Tõepoolest, enne lõppeb meie majas otsa WC-paber kui seep. Minul ka seebid muidugi meelidivad kui see aasta pole ma vist ainsatki killukest ostnud. Kasutan Liisi seepe. Muidugi kalleimaid ja parimaid ma raisata ei söenda, pesen niikuinii vaid käsi. Aga Tiina kinkis meile jõuludeks ka seepi - tema puhul muide ma kahtlustan, et see oligi väga heatahtlik ja üldsegi mitte irooniline- ja nüüd kus sel teemal jutuks läks...mõnus vaarikalõhnaline seep, mis on kahjuks Tallinnas. Unistan ja igatsen väga...seniks lohutan end dušigeeliga....

Mina olen hirmus raamatuahnitseja. Eriti meeldivad mulle luuletuskogud ja pisiformaadilised ilusasti kujundatud raamatukesed. Nüüd alles äsja oli Prima Vista kirjandusfestival kus loomulikult toimus ka raamatulaat- olen kahe teose võrra rikkam. Kohustuslik kirjandus on üsna oluline, oma raamatuteks aega ei jäägi. Ometi aina ostan ja tassin neid kokku. Jube lugu. Lihtsalt hea tunne on kui sul on oma raamatud, mida saab ikka ja jälle sirvida või siis lugeda hästi hästi aeglaselt, pikkade lausa pooleaastaste pausidega. tegelikult ma loengi alati mitmeid raamatuid korraga. Jätan pooleli, võtan mõne teise teose, unustan esimese, lõpetan teise, alustan esimesega katkijäetud kohast uuesti.

Muidugi jätame märkimata selle, et kodus Mustamäel riiulid pungitavad ja raamatuid lihtsalt ei ole kuhugi panna. Ikkagi! Siin ühikas aknalaual ja riidekapiriiulil eel veidi ruumi on... niisiis käisin eilegi lahkesti raamatuid juurde hankimas. Tädi klassiõde pakkus mulle raamatuid, mis kodukorrastuse käigus üle jäid. uurisn ja puurisin. Leidsin üht ja teist. Hoidsin end siiski tagasi teades, et on asju, mis ahvatlevad, aga mida ma niikuinii kunagi ei loe, kas lihtsalt ei jõua või ei viitsi. Sellegipoolet sain oma viis köidet..Noh kogun siis paberit ja saan seda keskeas ise mõnele noorele raamatuhuvilisele sokutada. Loodan, et sel ajal veel raamauid ka loetakse :S
Raamatukogu on ka üks tore asutus. Väga väga meeldiv. Kui ainult 50-krooniseid viiviseid maksma ei peaks :(

Muust elust ja naljast kirjutan ehk teises sissekandes...