jälle üks päev vanalinnas

Üleeile tulin ma kaugelt maalt - Valgamaalt - tagasi ja kohe järgmisel hommikul läksin rõõmsasti jälle väntama. Tööle cyclingutuuri tegema. Tegin tööd ja siis kui paus tuli, helistasin Liisile, pidi teine linnas olema.
-"Hei, kus sa oled?"
-"Ee..ma ei tea, siin peaplatsil"
-"Vabaduse väljakul? Tule Viru tänavale"
-"Milline see on?"
-"Noh, kas sa Raekoja platsi oskad minna?"
-"Siin ma olengi"
-"Noh, siis olles näoga raekoja poole, hakka mööda vasakut tänavat tulema..."
-"Milline?"
jne jne.Umbes selline me vestlus oli. Vahepeal küsis üks minu kõrval olev noormees, samuti giid, et kes ei tea, kus viru tänav asub. Lõppude lõpuks, üsna kergesti isegi, leidis Liis mu üles ja mina tema samuti.
Oi kui ilus ta oli. kirjeldamatu hipi :D Punane veidi korsetti ja dekolteed näitav pluusike ja ilus pikk seelik. Kõndis me kaunis Liisike paljajalu.
Võtsin Liisi oma hõlma alla, tuli tema koos turistidega sadamasse, kuulis bussis ekskursiooni lõpusõnu, nentis, et tema seda tööd teha ei suudaks...

Ostsime salatit ja jäätist, sõime. Siis läksime minu poole. tahtsin oma t-särgist ja valgetest pükstest koosneva kostüümi ümber vahetada, et ka naiselik välja näha :D Liis tahtis siis enesele mõne välismaalase õngitseda. Mina ausalt öeldes olen tõesti frigiidseks muutunud, sest need mehed mind kül lpeaaegu üldse ei erutanud. samas oli tore mõnele koledamapoolse mehikese põnevust täis pilgule vastata ja nentida, et vajadusel ma saan selle nn flirdiga hakkama küll.
Ja eks ilusaid isendeid on niisama ka tore vahtida.

Nõnda me kaks igavlevat fertiilses eas noort naist mööda vanalinna jõlkusime. igav oli ja ega neid ilusaid "vaatamisväärsusi" eriti polnudki. enamuses ikka vanamehed, kes tõsi küll, üsna maialt eriti Liisi vaatasid.

Vene tänaval jalutasime mööda ühest vanast ja ühest noorest mehest. Noor prillidega mees vaatas meie poole ja ütles midagi. Liis vastas: "hi!" Mina aga prahvatasin: "appi kui hale!" Pärast muidugi tegime nalja ja iroonitsesime mõlemad, aga rohkem kommenteerimata peaks see siis näitama minu suhtumist.

Kuidas seda analüüsida? Kibestumine või lihtsalt sellistest mõttetute tähelepanuavalduste nautimisest väljakasvamine?