On üsna kohutav kui pavus hakkab ründama juba kella seitsme paiku hommikul ja kella kuue paiku õhtulgi pole veel põrgukatlais kütmist lõpetatud :( Kohutav, kõik on kokku kuivanud ja mu süda valutab Tartusse maha jäänud kaktuse pärast. kaktus küll, aga natukene vett tahaks temagi. paraku peab ta janu kannatama augusti lõpuni. Janu kannatamisest hullemat saatust ma ei tea. Olen hakanud tema pärast muretsema. samamoodi nagu väike prints oma lille pärast muret tundus. loodetavasti peab ta ikkagi vastu- kaktusel on lootust :)
Üleüldiselt on kõik kokku kuivanud. esiteks metsatulekahjud, ohtlik kuivus looduses, kus inimese hoolimatus võib saatuslikuks saada, teiseks kuivamine isiklikul tasandil. mida kuumem on, seda loiumaks inimesed teatavasti ju muutuvad. Tahtejõu puudumine on üks asi, teiseks muidugi see, et kui ma veel päikesepistet saanud ei ole, siis varsti võib see küll juhtuda ning minu mõistust- jah, ega ta oli nagu ta oli varemgi - kindlasti selgemaks ei muuda.
Kõik on kokku kuivanud. ka igasugused armumised või tugevamad tunded. salamisi ma muidugi igatsen ja loodan, et tuleb mõni särv prints või kasvõi keskpärane kerjus ja muudab mu elu huvitavamaks. paraku pole mul praegu eriti jõudu muuks kui kuumuse käes ägamiseks.
Ainuke, mis olukorda veidigi leevendab, on ujumine. Reede oli meie fantastilisel naisperel (mina, ema, tädi) plaanis veidi eestimaad avastada. avastusretk toimus, nägime ilusaid kohti, aga kohustuslik oli iga mõne aja tagant ujumas käia. ainult see päästis meid kõige hullemast.
Näib, et meie ei ole ainukesed inimesed, kes ujumises pääseteed näevad. oma avastusretkel käisime tallinnast kaugemal ja üsna varajasel ajal-vett oli palju, inimesi vähe(m), aga Tallinnas laupäeva õhtul polnud enam erilist lootust ujuma pääseda. sõitsime kakumäele ja leidsime eest enneolematult pika järjekorra parkimiskohta otsivatest autodest. Loomulikult oli sellise palavusrga võimatu randa ratta või bussiga minna. Olukord näis lootusetu ja pidime tagasi pöörduma. Tol õhtul flirtisin külma dushiga (vabandust et sh, lollakas blogger ei lase shaad kirjutada, kukub publishima kohe) aga salamisi unistasin merest.
Õnneks Dublinis Krissu jutu järgi põrgut ei ole. Ju on nad sääl siis ikkagi tublid katoliiklased. Nagu näha tickerilt, on mul veel 24 päeva oodata. Vot see on asi, mille suhtes mu tunded pole kokku kuivanud, vaid aina süvenevad. isver, ma ei jõua ära oodata :P
musid- kallid :)
4 ...kaja:
ära muretse, ma lähen paari nädala pärast, st 27. juuli tartusse su kaktust kastma :)
meil ei ole jah p6rgut :) me oleme nii lootusetult ebausklikud et kurat andis alla.
hetkel vahelduv pilvisus n6rga tuulega, p2ikest n2eb harva. kui kumbki ilm ei muutu on sulle hea vaheldus ja mina tahan p2ikest ja piritat ! :P
ja väike kuuvalgel ujumine muidugi kah
jah k6ike tahan :D ma olen ahv, mis teie ees see mina j2rgi :P
Postita kommentaar