joobnud tartust!

ma jõudsin tartu juba pühapäeval. tädi tõi minu ja mu koli oma punase autoga mu punasesse ühikasse. Käisime veel poes ja linnas jalutamas, Lõuna-Eestis loodust nautimas, sugulasi ja tädi tuttavaid külastamas. Ma väsisin vaimselt väga ära, mul ei olnud väga hea olek, olin pilves ja endassetõmbunud. Ometi salaja sisimas ma naeratasin, sest ükskõik kui kehv mu olek ka polnud lõi mulle aeg-ajalt pähe mõte "ma olen ju tartus! kõik on korras, ma olen ju tartus" See pani mu naeratama, sest kõik oligi korras. olingi ju ikkagi viimaks ometi tartus :)

Tädiga tegime üht-teist aga siis ühel hetkel ma siiski helistasin oma akadeemilisele sõbrale, et temaga aega veeta ja tõelist tartu elu mekkida. mis teha, kannatlikkus ei ole üks neist voorustest, mida mulle omistada võiks. Dorisega me siis käisime vabaõhukinos nautisime seda ja siis veel klaasike siidrit zavoodis kus kohtusime mingise kinnisvaraarendajast udusilmse Margusega :D
Mingi hetk suutsin veidi vastumeelselt alustada kodu poole kõndimist ja....kõrvaklapid peas üksi mööda Riia maanteed kõmpimine oli ka omamoodi tore ja nauditav. vähemalt oli see üks neist harjumuspärastest tegevustest, mida ma tallinnas harrastada ei saanud/tahtnud.

täna vedasin Dorise ühikasse. sõime selverist ostetud valmistoitu, jõime kovi brändiga, veidi veini - saavutasime tõesti juba teatud lõbusa joobumuse astme. läksime siis rõõmsasti kesklinna, et tänagi vabaõhukino nautida. teekond kujunes vägagi meeldejäävaks ja naljakaks :)
ainult tartus tunnen ma end nii hästi kasvõi teepeal õhtul dorisega kakerdades ja kõvasti ning valesti "valgeid roose" lauldes :D