Kui alguses räägiti midagi Narva-Jõesuusse sõitmisest, siis ma polnud vastu, aga ka mitte eriti entusiastlik. Hotellituba broneeriti siiski ära ja inertsist tingituna ma enam vastu ei rääkinud, vaid haarasin lausa Krissu ka endaga kaasa.
Sõitsime viiekesi Tallinnast aina enam itta. Väikene Peugeot oli kitsas aga saime hakkama. Meie ja autokene, kelle jaoks, tõsi küll, sellise massi vedamine on võimete piir. eriti, kui linnapreilist auto veel loodusesse läheb. Summuti hakkas hädaldama, rool vibama...vabandust autokene, aga sina nägid ju ka ilusaid paiku?
Peatusime Turje keldri juures, käisime Juminda poolsaare tipus, mõnes mõisas, Ontikal, muidugi Narva-Jõesuus.
Metsa sees me nägime põtra! Ta ootas, kuni autoga hästi lähedale sõidame ja sörkis sisi graatsiliselt üle tee, ilmselt nautides seda, kuidas linnainimesed teda ammuli sui ja vesistades vaatasid. Kanakulli nägime ka- lendas üle meie peade, küüniste vahel surnud hiir. Metsa sees paistsid hirved ja võsas hüppasid muidugi konnad. Hiljem, pimeduse saabudes, vaatasime Narva-Jõesuu rannas langevaid tähti ja kaugel iga natukese aja tagant välgatavat äikest. ja tähtede all jooksime ujuma ka, ise kogu aeg kiljudes. see ei olnud küll too alasti kuuvalgel ujumine, mida me planeerisime, aga midagi oli see kindlasti väärt. Pealegi, peaaegu alasti me ujusime Krissuga siiski- järgmisel päeval Viitna järves.
Pilte tegime liiga vähe ja ratsutama ei saanudki, aga muidu on muljed head ja eriti head on muljed põdrast :P
1 ...kaja:
jah.. kanuumatk j2i meil 2ra kahjuks, mul oli paanika et j22n lennukist maha kui vette sulpsan kogemata :D j2rgmine kord kindlasti, ja ratsutamise kohta k2ib sama :)
ei, mina olen kindel et kull oli :P mis siis et ma neid yldse v2limuse poolest suurt ei erista :D
Postita kommentaar