Eilne viha lahtus ja ma olen taas valmis kirjutamiseks lootuses, et kui ma ei ürita oma teksti vormindada, siis õnnestub mul see ka blogi omavoliliste kärbeteta avaldada.
Eile tahtsin ma rääkida kõigepealt oma jumalikust juustukoogist. Krissu fetishiks on päikeseprillid, minu fetishiks oli (minevikus, sest ta on ära söödud) minu imearmas juustukook. Armusin oma meistriteosesse niivõrd, et käisin teda iga pooltunni järel külmikus imetlemas ja kiitsin tema ilu. Milline ilus ümar vorm, milline kaunis maasikaline pealiskiht ja....oo milline rikkalik maitse :) Rääkisin ja rääkisin tema ilust ka teistele. Ma tegin temast lausa piltigi. Kahjuks juba veidi ebatäiuslikus olekus :D
Üks on kindel: juustukooki teen kindlasti veel. Samas ootavad minud uued väljakutsed köögikunsti vallas. Kindlasti võtan plaani shokolaadikoogi valmistamise. Õnneks on internetis seesugune tänuväärne leht nagu www.nami-nami.pri.ee, kust lihtne erinevaid retsepte leida :)
Kultuurist jälle niipalju, et olen taaskord teatrielamuse võrra rikkam. Nagu lubatud, saigi teatris käidud. Priit Pedajase lavastatud Gösta Berlingi saaga. Ilus karge põhjamaine realism. Mõne jaoks ehk veidi sünge,aga minu jaoks just selline mõnusalt jõuline ja veidi ka saatuslik. lavakujundus, idee...väga meeldis ja soovitan soojalt vaatama minna. Ning Tiit Sukk.... pole tema näitlemist enne eriti näinud, aga nagu näha täiesti tõsiseltvõetav näitleja. Ain Lutsepp meeldis ka väga, aga tal oli lihtsalt põnev roll :)
Kultuur nr. 2 : KUMU. Nüüd on siis ära käidud, ära nähtud. Rahvastoli muidugi rohkesti. Uudishimulikke on ikka palju, kui tegemist millegi uuega. Tegelikult aga need inimesed eriti ei seganudki, sest ruumid olid piisavalt suured. otseselt küll trügima ei pidanud. Mis puutub kunsti, siis baltisaksa osakond läks väga kiiresti ja ilma suurte elamusteta. samamoodi Köler ja teised klassikud. Põnevaim oli ikkagi kunst peale teist maailmasõda. Ühelt poolt need kõigile tuntud propagandateosed nagu "Vilja riigile" teiselt poolt juba propaganda kammitsaist pääsenud eesti moodne kunst. Mõned head teosed olid, aga neid siin kirjeldada on raske.
Kui rääkida elamusest, siis parim oli viies korrus. Videokunstiteos, kus linnatänaval liikus tütarlaps lillega (ma ei räägi sellest, tasub ise vaadata ;)) ning fotoaparaat, mis teeb külastajatest pilte ja projitseerib need siis suurele seinale. Ärgitasin oma enma mingisugust nägu tegema ja oooo, seda ta tegigi. Kuidas veel! See lõust on lihtsalt kirjeldamatu, saime aga kolmekesi naerda nii, et pisarad silmis :) Paraku mina ema tähetund kunstimaailmas kestis vast pool minutit :D
Aga selleks, et tekst liiga pikaks ei läheks, räägin "muust" järgmises postituses :)
0 ...kaja:
Postita kommentaar